***

Saatsime päeva õhtusse

Jõudsin siin teiste blogijate EBA teemaliste postitustega ka tutvuda. Mõni mainis mind ka ära ja suur aitäh teile! Armas on lugeda, et ma mitmele blogijale kunagi üldse ei meeldinud, aga nüüd jälgivad nad mind hea meelega. Ma olen ise ka endas arengut märganud ja kui vaatan postitusi, mida kirjutasin aasta-kaks tagasi, siis tõesti, ega ma iseendale ka ei meeldi. 😀 Kes arvas, et olin peast lihtne (tänks, Lipsuke! :D) ja tegelikult arvan, et olen vahel siiani. See käibki asja juurde ju! 😀 Ja kes arvas, et olin lihtsalt selline trotsi täis pubekas.. Seda olin ka jah!

Igatahes on nii armas lugeda, et ma siiski enamus blogijatele meeldin. Isegi, kui nad väga järjepidevalt mu blogi ei loe. Aitäh! Issand, ma olen täna nii palju tänanud kõiki.. Imelik hakkab juba. 😀

Blogid üle vaadatud, pildid ära salvestatud, mõtlesime, et läheme laste ja koeraga välja. Jah, ma vist alateadvuses pean vajalikuks meie koer ka välja tuua, sest noh.. Ta on enamustel kordadel meiega ikka igalpool kaasas. Vahel ma isegi mõtlen, et on teine ära hellitatud. Igale poole saab tulla. Loodetavasti ma teda sünnitama minnes kaasa ei pea võtma. Nagu üks sõbranna viskas kildu: “Võtad sünnitama kaasa ja vahepeal küsid pausi, et koeraga õue kakale minna!”

Mõtlesime jah, et läheme õue tuulutama. Nii kurb, kui see ka poleks, aga ega ma ei tahagi siin kodus olla, kui teiselpool seina sellised tropid elavad ja ainult paska kokku keerutavad. Sain muide sellelt tšikilt Facebookis bloki. Mees sai ka. Ma kirjutasin hommikul talle: “Tere, Keity! Minuni jõudis sinu postitus koerast.” Ja ma reaalselt sain bloki…

Vahepeal mõtlesin ukse taha minna ja küsida, et whats the point või räägime asjad selgeks, aga noh.. kui me juba endalegi teadmata oleme ähvardanud neid kasti lüüa (pole neid oma silmagagi näinud), siis oleks hiljem “märgatud paides” lehel üleval postitus, kus Paides elab blogija, kes käib naabreid vägistamas. Seda veel vaja.

Tulebki lihtsalt edasi elada.. ja olla.. ja oodata, mis järgmiseks tuleb. Lõpuks kolib nõrgem minema. Ehk ilmselgelt mina. 😀

Aga õues oli megahea olla. Käisime lastega jäätist söömas ja nemad ikka kiitsid mind, et nägid arvutist ja puha. Küsisin Hendrikult, mis ma tegin seal arvutis. Vastas teine nii vingelt: “Emme läks ja lihtsalt võitis!” Nagu niuhti, eksole. 😀

Lastega koosolles ma justkui laen oma akusid. Nad suudavad selle halva energia minust kuidagi välja viia ja täita ainult positiivsete tunnetega. Samas, mõtlen ma igal õhtul, et millised põrgulised nad on ja hommikul, kui neid näen, on nad jälle nii armsad. Ööga muutuvad kuidagi eriti nunnudeks. 😀

Tuju on ka enamvähem. Härra üritab lohutada. Mul praegu niigi hormoonid möllavad ja selline asi, mis täna juhtus.. ma ei tea, mul tavaliselt jumala ükskõik teiste arvamusest ja asi ei olegi tegelikult niivõrd selles postituses ja neis inimestes, sest noh, inimesi on erinevaid ja kõik ei saagi stabiilsed olla. Pigem meenus mulle selle juhtumiga see, mida kõike elasime kunagi läbi. Naabritega. Meil olid mehega tülid, ma sulgusin endasse, olin stressis ja masenduses.. See kõik tuli meelde ja ma nii kardan, et nii saab ka siin olema. Samas, oleme selle kogemuse võrra rikkamad, et enam ei lase endale pähe istuda.

Mees nägi rõdul naabrinaist ja küsis temalt: “Mida te seal facebookis korraldate, kui mingi probleem on, tule ja räägi otse.” Või midagi taolist. Naine vastas: “No näed, teiega pole võimalik ju rääkida!” Kuigi see oli esimene suhtlus, mis meil nendega olnud on. Eks jah.. Ütlesin mehele, et parem ei torgiks. Pärast on jutud, kus üritame neid ära tappa või midagi. Pigem las nad olla ja teevad omi asju.. Kui liiale lähevad ja selline käitumismuster hakkab korduma, siis ma lihtsalt pöördun kuhugi.. Nemad kutsuvad siia loomakaitseid ja lastekaitseid, kas mingeid naabrikaitseid ka olemas on selliste naabrite eest? 😀

Juba varsti kirjutan ja näitan teile, kes mind üles eilseks ürituseks tuunisid. Ai, ma olen nii elevil! Magusat und. 🙂

2 thoughts on “Saatsime päeva õhtusse”

  1. Ma ka nägin seda postitust märgatud paides lehel.
    Tead ära tee välja. Issanda loomaed on suur. Kui inimene on nii arglikult arg et ei saa sinuga otse suhelnud siis see on tema enda probleem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga