Blogis oli küll pikem paus, aga pakke sadas taevast nagu lihapalle ühes toredas animafilmis. Nüüd ma võin öelda, et mul on kapis kleidiuputus. Mina, kellele ei meeldi absoluutselt kleiti kanda- voldid, valged jalad ja tuhat erinevat probleemi, mis paljudele naistele omane on.
Kollane kleit (link!) on vinge! Ma olen terve oma elu elanud arvamusega, et kollane on minu seljas öäkk ja absoluutselt ei sobi. Ma läksin nii ehku peale välja, et äkki ikka sobib? äkki ei ole nii hull? Ja ei olnudki. Materjal on õhuke, kuid läbi ei paista. Kerge ja veniv, samas piisavalt tugev, et lodev nahk koomale tõmmata. Hoiab mugavalt ümber keha, aga minu keha vajab veel vormimist, et selle kleidiga avalikult sammuda. Ja muidugi on vaja soojemat ilma kui hetkel. 🙂 Edit: pildil tundub kleit kuidagi väga lühike, tegelikult ei ole.
Lilleline kleit (link!) võitis jällegi minu südame. Tavaliselt mulle ei meeldi väga pikad kleidid, aga see on täiega ok! Lisasin sellega pildi Instagrami ja komplimente vohas kohale, nii et tolmas. 😀 Materjal on tugev, venib natuke, hoiab kehasse.
See tuunika (link!) on täpselt selline riideese, millega kodus diivanit lohku istuda. Mugav ja kerge. Ma viskan ta selga sellistel päevadel, kus mul hommikul ärgates on silme all kotid, juukseid kammida ei viitsi ning gravitatsioonijõud on kõigest muust tugevam. Ma nimetaks seda lösutamisetuunikaks. 😀 Aga pikemas perspektiivis on mul plaan teha sellest pluus. Kleidina kandmiseks on ta liiga lita-löta.
