Alustaks siis sellest, et paras pähkel oli seletada vanemale pojale, miks vennale kinke tuuakse ja temale mitte. Õnneks toodi vanemale poisiklutile samuti kõike head ja paremat.. küll pisemas koguses, aga siiski- vanaema ja vanaisa peavad alati oma lapselapsi meeles. Peagi said nad sõbralikult sõpradeks ja suutsid üksteisega asju jagada.
Hommik algas sellega, kui pidin oma kargud alla ajama ja voodist üles tõusma- lapsed olid üleval ja muud valikut ei olnud. Kell oli umbes 8. Mõtlesin, mida ma tegema hakkan. Vaja oli tegelikult ju koristada ja süüa teha ja vaibad ära pesta ja põrandad ära pesta ja sada muud asja, aga aega oli nii palju, et ma ei teadnudki, millest ma alustama peaksin. Tavaliselt on ikka nii, et kui mõni tähtis päev saabub on juba varakult plaanid ja asjatoimetused paika seatud, kuid kui see hetk käes on, läheb kõik hoopis teist rada pidi. Nagu nüüdki. Kui mul oli plaanis koristada ja süüa valmistada külalistele, siis jooksin ma linna peal ringi, et mehele sobivaid lilli leida. Lõpuks võtsin ühest lillepoest roosid ära, sest polnud enam viitsimist ega aega joosta.
Õnneks muidugi jõudsin ma enne kodust lahkumist kartulisalati valmis teha. Sellega oli vaja kõige rohkem mässata. Aga kõik muu toiduosa laabus sujuvalt. Pean vist mainima- thank god, et ma oma sünnat pole eriliselt pidanud. Miks? Alati on igal sündmusel draamad- inimesed kipuvad üle jooma ja enda võimeid pidama rohkemaks, kui neid tegelikult on. Ja kui me räägime siinkohal austusest, siis see puudub purjus inimestel üldse. Eriti nende vastu, kelle sünnipäeva peetakse. Ilmselt ei ole mõtet sellel teemal pikemalt peatuda.
Süüa jäi nii palju üle, et isegi tänaseks jagus. Maitsvad toidud olid- valmistamisega ei läinud samuti palju aega. Lups lups ja valmis!
Lapsed olid rõõmsad, mina ja mees olime rõõmsad ning saime isegi vahepeal tsirkust nautida, sest peol oli inimesi, kellel olid üksteise suhtes erinevad arvamused. Kaamera taga ei viitsinudki koguaeg istuda. Sellepärast ka nii vähe pilte.
(mitu inimest pidilt puudu, aga siin me oleme :D)
Ma olen enam kui kindel, et järgmised sünnipäevad peame lihtsalt oma perega kodus.. teeme pisikese istumise jne.
Väga armsad lapsed sul?
Lastega pildid niiiiii ilusad
Aga see seltskonna pilt, alakad kõik v ? 😀 😀 😀 no offense, aga no jah 😀
Ei, ainult kaks alakat- minu pojad 😀 Su kirjapilt on küll solvav 😀