Ma just ärkasin ja sain korraliku šoki osaliseks. Tegin oma luugid lahti ja vaatan, et Adeele on üleni punane. Geit kohe kõrvalt küsis, kas mul hakkasid päevad. Unes ma nägin küll seda muidu. Aga ei. Hea nali, mees.

Unise peaga mõtlesingi kohe, et veri. Adeele käed, kõht ja jalad olid ka koos.

Siis hakkasin voodist välja ukerdama ja märkasin, et voodipesu on ka punane. Arvutitool on punane. Kirjutuslaud on punane. Ja peegel…. siis ma sain aru, mis toimub.

Nagu…. 🤯🤯🤯🤯🤯 Ei, ma just eile ei koristanud põhjalikult, sest täna on mul ju sünnipäev ja külalised tulevad ja…

Müstika on see, et MILLAL ta jõudis seda kõike teha? Me läksime umbes südaöö paiku magama ja siis ta jäi õndsalt mu kaisus tuttu.

Öösel ärkas üles ja lambist otsustas, et värviks toa üle v? Või kuna oli pime ei leidnud huuli üles??? 😀

Ta on ennegi huulepulgaga mäkerdanud oma näo kokku ja noh, ma võin öelda, et ühe korraga seda maha küll ei saanud ja ma hõõrusin peaaegu ta näo kolju küljest maha. Seega, ma pean täna lapsi empsule viies talle ilmselt lubama, et päriselt ei ole Adeele leetrites. Või seda Adeele plaaniski, et saaks koju jääda???? 😀

No igatahes oli mul korralik šokk täna, kui ma üles tõusin. Ja palju lisatööd nüüd. Tänks, Adeele. 😀

Ok, ma lähen nüüd küürima. 😀 Palju õnne mulle!