Põlva sünnitusosakonna paanika

Sponsoreeritud

Kerge paanikaosakond on lahti läinud peale eilset Marimelli postitust. Ma jõudsin seda postitust lugeda, kuid täna sinna peale klikkides, viib leht mind automaatselt Marimellide sooduskoodide lehele. Kaval nipp muidugi postitus justkui alles jätta ning kui peale klikid, babahh, soodukad ja muud asjad. Veel enam, et teema kütab hetkel ju kirgi. Aga see selleks.

Ma arvan, et nendel inimestel, kellel on mitu varianti külje alt võtta, kuhu sünnitama minna, on palju kergem arvamust avaldada ja öelda, et näe, mis need maakad vinguvad. Sünnitusosakond läheb kinni ja so what? See on teie enda huvide eesmärgil, et midagi halba ei juhtuks, tänu ebapädevatele arstidele, sest Mari-Leenu arvates vähe kogemust=ebapädevad.

Ühest küljest ma mõistan ka Mari-Leenu seisukohta. Tõesti, kui kogemusi on vähem, oskavad inimesed uutes olukordades raskemini toime tulla. Teisest küljest ütles Henry Marimelli postituse all õigesti, viidates sellele, et uusi, keerulisi ja raskeid olukordi võib igas haiglas ette tulla. Olukordi, kus patsient saadetakse teise haiglasse.

Toon näite. Kui ma Kristoferiga Paide haigla läksin kõrge palaviku ja köhaga, oli sealt just üks laps Tallinna Lastehaiglasse viidud. Miks? Kas paneme nüüd Paide haigla kinni, sest sealsed arstid pidasid vajalikuks laps viia pealinna haiglasse? Ei ole ju nii.

Igas haiglas võib tekkida olukordi, kus patsient viiakse üle mõnda teise haiglasse. Olgu selleks väheste kogemustega töötajad, puuduolevad masinad, tulemusteta ravimeetodid, mis iganes. Selliseid üleviimisi ei ole ainult sünnitusosakondades. Viiakse Pärnust patsiente Tallinna, viiakse Rakverest patsiente Tallinna. Kas jätame ainult Tallinna haiglad alles?

Selle asemel, et erinevaid osakondi sulgeda, võiks panustada sellesse, et need osakonnad veel paremaks muuta.

Mina sünnitasin oma esimese lapse Pärnus. Kodust 50km kaugusel ning põdesin alatihti, kas jõuan haiglasse õigel ajal. Esimene sünnitus. Kas tunnen need õiged sünnitusvalud ära?

Teine laps sündis ITK-s ning tõesti, Tallinnas elades tol ajal ei tundnud ma mingit hirmu. Teadsin, et haigla on lähedal.

Kolmas laps sündis Paides. Elukohast 20km kaugusel ning isegi siis pabistasin raseduse lõpus hirmsasti. Jällegi – kas jõuan haiglasse õigel ajal? Minu meelest on ebainimlik võtta naistelt see kindlustunne. Võimalus kodu lähedal sünnitada. Veel enam, et Põlvat kiidetakse sünnitusosakonna poolest taevani.

On ju väga lihtne istuda seal pealinnas mitme haigla vahel, tunda ennast turvaliselt ja mõelda, et mida need arulagedad naised seal maapiirkonnas on küll pähe võtnud selle allkirjade kogumisega, sest for fuck sake, see osakond suletakse teie enda heaolu nimel, teie laste turvalisuse nimel. Lihtne sõrmega viibutada, väga lihtne.

Usun, et iga naine ja ema on seadnud oma lapse turvalise ilmaletoomise esikohale ning teeb selle valiku, kus seda teha, vastavalt oma eelmistele kogemustele või tuginedes sellele, mida inimesed räägivad. Ja inimesed räägivad, et Põlva on üks imeliselt hea koht, kus sünnitada.

Mina olen igaljuhul tänulik, et olen saanud kodule võimalikult lähedal sünnitada. Ma küll ise ei ole 100% nende haiglatega rahule jäänud, kuid tean, et minu lapsed on olnud kõik turvalistes kätes.

See, miks ma ei ole täiesti rahule jäänud, on puhtalt inimeste omavahelise klappimise küsimus olnud. Kõik ei klapigi omavahel ning inimeste suhtumine ja iseloomud on väga erinevad. Vaatamata sellele, ei ole ma üheskis neis haiglates sünnitades tundnud, et mina või mu laps oleksime ohus. Ma olen alati tundnud, et minu keha on kindlates kätes. Minu laps on kindlates kätes.

Ma tean, et on ka naisi ja emasid, kellel ei ole sünnitusel läinud kõik nii, nagu soovitud oli. Mina saangi hetkel rääkida vaid enda seisukohast ja kogemustest.

Arvan, et igas Eesti suuremas linnas peaks olema sünnitusosakond.

Kommentaarid

  1. Annika says:

    Muidugi on seda haiglat vaja. Järjest olulisemaid asju tahetakse maainimestelt ära võtta.
    Aga Marimelli arvamusest ma midagi ei pea. Tegu on ju inimesega kes õigustas raseduse ajal alkoholi tarbimist ja suitsetamist. Mis siit ikka tahta.

  2. Keitty says:

    Igatahes võtan enne sinu blogi postitusi tõsisemalt, kui marimelli. Ei suudaks võtta Arnold Oksmaa endist pruuti tõsiselt.

  3. Kirsika says:

    Mina näiteks nõustun Marimelliga. Rapla osakond pandi ka aastaid tagasi kinni. Kellegil ei ole häda 50km Tallinna sünnitama minna. Mul oli esimene laps ja kordagi ei tundnud selle pärast muret. “My bad” ehk!

    • Jane Almers says:

      Ma arvan, et kui “hädaldatakse”, siis ikka põhjusel. Sul on täielik õigus Marimelli arvamust pooldada ja mina sellele viltu ei vaata. Arvamused ongi ju erinevad, ja see on ok. ?

  4. Laura says:

    Kui mina olin lõpurase, ca 3aastat tagasi, elasin ma itk-st 90km kaugusel. Haapsalus sünnitada enam ammu ei saa seega itk oli ainuke variant kuna pärnu oli veel kaugemal. Alatihti oli hirm et kas ikka jõuan kohale. Aga õnneks tuli laps esilekutsumisega. Päris jube et lähemal ei saa sünnitada, mõelda vaid kui peaks midagi juhtuma, ja on vaja kiiret erakorralist keisrit ja haigla nii kaugel.. Kiirabi autos lõigatakse lõhki siis või? Õudne.

  5. Etf says:

    Marimelli blogi ammu ei loe, sest ta lihtsalt teeb kõmupositusi. Minu jaoks pärast Palja Porgandi skandaali tema blogi ümmargune

    Peale selle viiakse Tallinnast ka inimesi välisriikidesse, Saksamaale, Soome jpt ravile.

    Mis ma Põlvast arvan, kui sealne asi toimib siis miks mitte? Tean paljusid, kes sinna Tartust sünnitamagi sõitnud, sest seal on rahulikum.

  6. Käts says:

    Mina sünnitasin ja oli arvel samuti Tartus. Ise elan pm 100 km Tartust eemal. Aga oli ka ligemal variant sünnitada, aga valisin ikkagi Tartu, ei kartnud seda kas jõuan või mitte, pigem tundusid minule ikka Tartu arstid pädevamad ja usalduslikumad. Ei saa öelda küll et millegi üle seal kurta oli, olime haiglas 5 päeva, arstid olid väga meeldivad ja sõbralikud, tegeleti koguaeg, käidi uurimas kas mingi mure. Ämmakas oli väga väga tore ja ei kahetse küll midagi. Igakell pooldan suurlinna arste rohkem kui väikese maahaigla omasid. 🙂

  7. Kirsika says:

    Põlvas on super suured, mugavad ja avarad peretoad. Seal tunned ennast sellel ajal nagu kodus, pole mingit hirmu et viibid haiglas vms. Arstide kohta ka ainult kiidusõnu. Paide peretoaga oli mul nii kui esimest korda nägin, et issand mis tikutopsi ma sattunud olen ? Ma saaks aru kui Põlva oleks mingi väljasurnud linn et siis kaotatakse sünnitusosakond ära, aga ta ei ole seda ju. Kahju ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Millest mitte keegi ei räägi sulle…

Kell on 03.01. Vaatame siin Oliveriga tõtt ja mul tiksub hingel üks teema, millest hakkasin [...]

15 kommentaari

Kuidas minust kuue lapse emme sai

Tegelt ikka veidi on ebareaalne mõelda, et MUL ON KUUS LAST! Nagu… ma poleks elus [...]

10 kommentaari

Kuidas ma oma keha tagasi igatsen

Facebook viskas mulle mälestuse aastatagusest ajast ette: Ja ma hakkasin mõtlema kohe kahele asjale, mida [...]

Kuidas me end siin haiglasse pakime

Uhh! Korralik ärevus on sees. Juba loetud päevad ja minust saab kuue lapse emme! Seekord [...]

6 kommentaari

Kuidas ma siin nüüd tuhande euroga põrandat puhastan

Mulle või mis mulle, meile toodi eile koju uus abiline – Hizero põrandapuhastaja. Ega endal [...]

Uus aasta, keiser ja muud mõtted

No hei! Aasta on uus. 2025. Eelmine aasta oli ju ka tore – omade tõusude [...]

5 kommentaari

Kuidas sellel nutiajastul laste silmi kaitsta

Kui mu lapsed ei käiks kodust 20km kaugusel koolis, siis neil suure tõenäosusega telefone ka [...]

1 kommentaar

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

10 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]