taara viimisest

Kuna meil kodus taara üsna kiirelt koguneb, siis tuleb selle viimist väga tihti ette. Eile ma tühjendasingi kodu ära ning lõpuks jõudsin autoni, sest palavatel suveilmadel ringi sõites koguneb taarat ka sinna. Nii ma hiljem kooserdasin kahe suurema kotiga maja kõrval oleva Säästumarketi taarapunkti. Muidugi oli seal mingi avarii juhtunud ja tuli teenindaja kutsuda. Aga kuna mul on sellise olukorraga kogemus olnud, kus ma olen teenindajat kutsunud ja oodanud, kuni juuksed halliks muutuvad, ei viitsinud oma aega seal raisata. Pidin minema kaugemal asuvasse taarapunkti, mis mulle kohe üldse ei meeldinud. See tähendas seda, et ma pidin mööda Lasnamäed kahe taarakotiga kõndima, üle kahe ülekäiguraja minema, autojuhtide tähelepanu all olema ja tundma neid pilke, mis mu kuklasse augud puurisid. Seriously, nagu!

Kui ma neid pilke oma kuklas tundsin, mõtlesin ma selle  peale, kuidas lapsepõlves vanematega taarat viisime ning ma iga hinna eest ennast peitsin, et keegi tuttav mind ei näeks, sest tollal oli taara viimine jube mark ja häbi asi. Vähemalt minu jaoks. Mida vanemaks sain, seda vähem mind kottis, mida inimesed taara viimisest arvavad. Ning eile oli samamoodi.. Ma ilmselt oleks võinud terve Tallinna nende taarakottidega läbi käia, silm ka ei oleks pilkunud. 

Mis on selles nii häbiväärset, et ma viin taarad sinna, kuhu viiakse, saan selle eest pappi ja ei reostaloodust? Ma isegi oleksin nii julge, et teel taarapunkti korjaksin isegi maast pudelid üles, kui ma neid oma teekonnal näeksin. Mis selles siis nii imeliku on?

Kuidas teiega on? Häbenete taarat viia? Kogute taara kokku või ei ole teil sellest sooja ega külma?


Kommentaarid

  1. Kelly A says:

    Meil koguneb ka palju taarat ja tavaliselt võtab selle enda peale mees, minugi poolest viigu ise kui tahab. Vahest kui välja jalutame ta paneb vankri alla taara ,miks peaks ära viskama. See on igati normaalne, meil lapsena oli taara koht kesklinnas ja vahest läksime isegi 4kotiga sinna, jumala savi oli mis teised arvavad. Vahepeal oli meil 200l kott taarat täis, mees läks nagu jõuluvana. Tal oli jumala savi ja minu arust on see igati normaalne et viid taara ära ja saad raha ning loodus puhas.

  2. Manjana says:

    Ma teadsin, et mu üle 60-aa vanad sugulased häbenevad taara viimist, aga et noored ka, see on küll huvitav. Minu arust on taara viimine umbes nagu uhkuse asi, sest see näitab, et ma hoolin keskkonnast, olen teadlik inimene, mitte mingi reostaja. Ma ei loobi pudeleid prügikasti või ei tea kuhu, vaid korjan need kokku ja viin suhteliselt mõtetu raha eest ära.
    Nõuka ajal sai taara eest suuremat raha ja seda kasutasid vaesemad inimesed, et kuu lõpus omadega välja tulla, või joodikud, et uut jooki osta. Seepärast vanematel inimestel on taara viimisega mingi imelik tunne. Tänapäeval on taara ära viimine puhas heategevus.

  3. Anonüümne says:

    Meie ka viime taarat. Töö juures kogume pudelid kokku, keegi viib ära, kui liiga palju koguneb ja ostame kontorisse midagi selle eest ning kodus ka. Mees viskas enne minuga kohtumist pudelid lihtsalt minema, ma siis õpetasin tema ka ümber 😀 Kunagi kui eelmises korteris elasime, siis meie majast mõned majad edasi elasid kaks poissi, kes korjasid taarat majade ümbert, siis andsime enda taara ka neile alati. Aga ma ei näe põhjust, miks mitte pudeleid ära viia. Me saame kord kuus umbes 10 euri niimoodi ja tõesti-ei reosta loodust ka. Minu meelest on see lahe, kui inimesed loodusele mõtlevad ja midagi häbiväärset selles küll ei näe.

  4. Anonüümne says:

    “Pidin minema kaugemal asuvasse taarapunkti, mis mulle kohe üldse ei meeldinud. See tähendas seda, et ma pidin mööda Lasnamäed kahe taarakotiga kõndima, üle kahe ülekäiguraja minema, autojuhtide tähelepanu all olema ja tundma neid pilke, mis mu kuklasse augud puurisid.”

    “Mida vanemaks sain, seda vähem mind kottis, mida inimesed taara viimisest arvavad. Ning eile oli samamoodi.. Ma ilmselt oleks võinud terve Tallinna nende taarakottidega läbi käia, silm ka ei oleks pilkunud.”

    Vastuoluline jutt. Üheltpoolt nagu kirjutaksid, kuidas sind ei huvita, samas kirjeldad seda kui ebameeldivat kogemust ning et sulle ei meeldi see.

  5. Sibille Karba says:

    Me saame soomes nii head raha taara eest, et patt oleks niisama minema visata 😀 Viin koguaeg, sest muidu koguneb seda nii palju,et tüütu viia. Mingiaeg ei viinud ja viisin 2 suurt musta prügikotti ja teenisin pea 80€.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

1 kommentaar

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari