Kevad algas päeval, mil Adeele sündis. Kui ma opilaual lebasin ja arstid minu sees oma kätega surkisid, et beebikest välja saada, nägin, kuidas aknast mõnus päikesevalgus sisse paistis ning mõtlesin endamisi, milline ilus päev see on lapse “sünnitamiseks”.
Kuigi mul otseselt midagi talve vastu ei ole ja pigem olen ma inimene, kes oskab igas aastaajas midagi head näha, st oman suhtumist, et pole halba ilma, on kehv riietus, siis ma ootasin küll juba natuke seda soojemat aega. Lapsed ootasid ka. Et saaks juba tossud jalga panna ja rattaga sõitma minna.
Meie Adeelega istusime muidugi esimese soojema perioodi haiglas ja saime välja just siis, kui külmemaks läks, aga ka praegune ilm on mõnna. Lumi hakkas juba vaikselt ära tüütama. 🙂
Adeele on oma sünnikaalus tagasi (ja isegi rohkem veel!), mis tähendab seda, et võime ametlikult õue jalutama minna. Ma nii ootan juba, et ilmad oleks jälle kasvõi nii soojad nagu siin eelmine nädal, et saaks pikemaid tiire teha.
Tahtsin teile ka näidata Kristoferi uut kombekat, millega ta rõõmsalt kevadele vastu tatsab. Üks Türi naine võttis minuga ühendust, tutvustas ennast ja oma tegemisi ning uuris, kas mul oleks huvi natuke neid tutvustada. Mis mul selle vastu ikka olla saab – ma toetan igati kohalikke ettevõtjaid ja nende loomingut. ?

Pilveke valmistab kvaliteetseid ja ainulaadseid softshell kombesid. Igat eksemplari on limiteeritud koguses.
Tänutäheks sai Kristofer endale uue, ilusa mustriga, sooja ja vägagi kvaliteetse ning vastupidava softshell kombe, mida saab üsna pikka aega kasutada.

Selle kombe juures meeldivad mulle pikad soonikuosad ning kõrge kaelus, mis ongi välja töötatud selle põhimõttega, et salli ei pea alla panema – kõrge kaelus ongi salli eest. Lisaks on kombekas üsna kerge, mis muudab lapse elu õues toimetades palju lihtsamaks ja mugavamaks. 🙂
Adeele sai ka endale kombeka, või õigem oleks öelda soojakoti vist, mille sisse on teda hästi mugav toppida. Ja seest on mõnusalt pehme ja soe. Idekas nt vankris tal seda seljas hoida, praeguste ilmadega. Alla panin pidžaama ja õhema toakombe.

Viimased postitused
Kas ühel lapsel on seda üldse vaja?
No hei! Olen ühe postituse teile võlgu. Või mis ühe, ma olen ikka kirju saanud, [...]
Nendest suhetest
Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]
Jep, ma olen….
Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]
2 kommentaari
Kas on ikka pointi uuesti abielluda?
Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]
10 kommentaari
Kuidas ma siin nutta lahistan
Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]
3 kommentaari
Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa
Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]
12 kommentaari
Sellest imelisest talvest
Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]
Liiga positiivne postitus, et lugeda
Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]
10 kommentaari
Keha pärast keisrit
Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]
13 kommentaari