traditsioonidega päevad

Ärkasin täna hommikul päris vara- umbes 9 ajal. Noh tegelt, mis vara.. Tööpäevadel tõusen ju kella 6 ajal, kuid siiski. Täna on vaba päev ja oleks tahtnud kauem magada, sest lapsed ikka veel magavad, vahet pole, et kell on juba peaaegu 11. 

Mind ajasid üles tuvid. Rõdul meil klaase ees ei ole ja nad pääsevad üsna lihtsalt sinna. Kuigi omanik tõmbas tamiilid ette (oli googlest lugenud, et see pidavat neid eemale peletama), sai üks neist ikkagi rõdule. Ja siis ta seal häälitses paaniliselt, koputas vastu akent ja mida kõike veel.. Lõpuks olin mina see, kes pidi kargu endale alla ajama ja selle tuvi rõdult välja kupatama. Õnneks otsustas ta ise õige tee valida ja pääses välja. 

Seejärel ma mõtlesin, et ah, lapsed magavad, ma kasutan seda aega ära ja lähen võtan hoopis ühe hea kohvi ja mõnusa vanni. Lasin vannivee jooksma, tegin kohvi valmis ja lõõgastumine võis alata. Siis kuulan vannist, et kass toksib käpaga vastu akent, teiselt poolt toksib tuvi vastu. Ah, mõtlesin, et las nad siis mängivad seal. Ei viitsinud end ühe sõnaga liigutada. Natukese aja pärast see mäng lõppes- ilmselt tuvi lendas jälle minema. 
Vannis olles hakkasin ma mõtlema oma lapsepõlvele. Nendele päevadele, mis omasid mingit traditsiooni.

Pühapäev oli tavaliselt pannkoogi päev ja päev, mil käisime maalt autoga alevis poes terve nädala toitu ära ostmas. Pühapäev oli samuti ka vannipäev. Tundub, et meie pere jaoks oligi see pühapäev selline.. suur päev, mil tegime kõik tähtsamad asjatoimetused ära. Nüüd on asjad muutunud- pannkooki teeme siis, kui isu tuleb. Vannis käivad lapsed tihedamalt, suuremad inimesed kasutavad rohkem dušši. Süüa ostame siis, kui vaja on midagi ja tegelikult, kõike teeme siis, kui vaja on. Kuid samas need traditsioonidega päevad on nii südamelähedased. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

1 kommentaar

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari