Kuna ma just tegelesin eesti keele ülesannetega, oli üheks harjutuseks vaja kirjutada oma sõnadega artiklist “Sõna “neeger” seadis ohtu tööpakkumise” (LINK). Kõige pealt tuligi kommenteerida oma sõnadega, mida sa sellest arvad. Järgmiseks pidi vastama küsimusele, millest tuleneb selle sõna muutmine tabusõnaks? Kuidas võib seda sõna nimetada teisiti?
Ma olen kuulnud, et see sõna on tumedanahaliste jaoks solvav, kuid ma ei ole kuulnud, et meie riigis oleks mingeid suuremaid probleeme olnud, kui keegi on seda sõna kasutanud. See, kuidas reageerisid tööandjad, on minu meelest täiesti iseenesest mõistetav. Kindlasti tuleb arvestada, millised tõekspidamised ja kultuurid esinevad väljaspool meie riiki. Tuleb hoolikalt jälgida, millise jälje sa endast internetimaailma jätad, sest ilmselgelt enamus tööandjad teevad nii öelda võimalikule tulevasele töötajale taustauuringu, et näha, millise inimesega on tegu. Sageli peegeldub inimese olemus tema käitumises ning temast ülevaate saab just selle järgi, kuidas ta internetimaailmas käitub ja tegutseb. Kui kasutada natuke Google abi, leiab lihtsa tee tulemuseni, kus sõna “nigger” (see sõna, mis artiklis kasutatud oli) kirjeldab musta rassi rumala ja lihtsameelsena.
Mina ise seda sõna ei kasuta, sest ma olen saanud aru, et see on tumedanahalistele solvav, kuid ma pean tunnistama, et ma isegi ei tea, kuidas see sõna neid solvab.
Google andis veel tulemuse, et tumedanahalised omavahel kasutavad seda sõna tihti ning ei näe selles midagi halba, kuid neid solvab, kui seda teeb keegi muu, peale tumedanahaliste. Miks? See on samuti üks punkt, millest ma aru ei saa.
Selle sõna asemel saabki kasutada järgimisi sõnu: tumedanahalised, aafriklane, mustanahaline ja must.
(Kasutatud allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Neegrid)
Mida arvate teie?
Eks kõigil ole õigus enda arvamusele. Igal ühel on ka õigus olla nõme, vastik ja lugupidamatu. Minu jaoks on asi lihtne – ma püüan mitte üldistada ja ei nimeta inimest nimetustega, mis neid võivad solvata, vaatamata sellele, mida mõni vana klassikasse kuuluv raamat omal ajal sellest sõnast “arvas”. Ja arvan, et ei ole minu asi kembelda enda tõekspidamiste nimel kellegi teise tunnetega. Mu meelest on just eestlaste jaoks väga hea võrdlus meie minevikuga. Kui paljudele meie seast meeldib, kui meile tänapäeval pidevalt nina alla hõõrutakse, kuidas me oleme ekssovieedid? Eriti häirib see neid kõige tulihingelisemaid n-sõna kaitsjaid. Küll vabandatakse seda lingvistilise pagasiga ja jumal teab millega veel. Isegi kui võtta aluseks, et jah – eesti keeles ongi aafrika mandril elavata rahvaste ühiseks nimetajaks negriidne rass, siis tuues võrdluseks aasia, siis kui paljud meist peavad meeldivaks kui nimetame ühte neist asiaadiks. Sisuliselt on see ju korrektne, kuid kas ka väliselt? Või, et kas meile meeldiks kui keegi hõikaks üle tänava meie poole näpuga näidates – europiid? Vaevalt. Miks me siis arvame, et juurtega Aafrika mandril olevate inimeste jaoks on meeldiv kui neid üldistavalt n…ks kutsutakse…
Ja meenutades kunagist raadiosaate ütlust – nimeta inimest selliselt, kuidas nimetaksid enda kallimat. Ehk siis kui paljud meist nimetaks enda kaasat europiidiks pidamata seda solvavaks. Sellest ma ei üldse ei räägigi, et toon mida antud sõna kasutades kasutatakse on enamasti üleolev ja ülbe.
Nimi ei riku meest, aga sellele vaatamata võiksime kutsuda üksteist ikka nimetustega, mida kuuldes me ise end ka hästi tunneksime:)
Mis puutub tabuks muutumisse, siis seda nimetaks ma elementaarseks arenguks. Veel 50 aastat tagasi peeti naisi vaid kodukokkadeks, pesupesijateks ja sünnitajateks. Kui paljud naised tänapäeval ei solvu kui nende suunas sääraselt suhtutaks?
Sama on selle sõnaga, mis oligi Agatha Christie ajal normaalne ja igapäevane. Eri nahavärvusega inimesi kiusati taga jne. Kas soovime seda kõike tagasi? Vahest mõtlen, kuidas oleks elu maailmas, kui “kultuurne” lääne euroopa ei oleks poolt maailma orjastanud ning rikkustest tühjaks röövinud…aina enam tundub, et kätte on jõudmas ajastu, kus tuleb hakata maksma kõige tehtu eest 🙂