Üks tripp teise järel*

Me oleme viimasel ajal hästi palju ringi seigelnud. Mulle see meeldib – on vaheaeg, keegi kuhugi minema ei pea suuremaid kohustusi pole. Ei pea ootama reedet või laupäeva, et kuhugi minna vaid võid kasvõi keset teisipäeva lihtsalt otsustada, et no nii, läheme loomaaeda!

Panime kevadel juba paika, et selle suve jooksul läheme kindlasti Lottemaale, loomaaeda, Valgeranda ja ka HappyFly batuudikeskusesse. On alles suve algus, aga meil on enamus kohad nendest juba läbi käidud. Lapsed tahavad veel kindlasti minna Järva-Jaani Vanatehnikavarjupaika, aga seal käime me aastas mingi 2882 korda ja nad on iga kord nii elevil nagu oleksime seal esimest korda. Nojah – suur maa-ala, mis on täis erinevaid autosid ja masinaid ja sõidukeid. Miks nad siis ei taha sinna minna, eks?

Kõik need seiklemised on aga tähendanud palju palju autos veedetud tunde. Mis te arvate, kuidas meil selles osas läinud on? Eeeee… ütleme nii, et NII JA NAA. On sõite, kus ma olen tänulik, et mu lapsed nii rahulikud ja mõnusad on ja on sõite, kus ma ei tunne ära, kes mul seal tagaistmel istuvad – nagu oleks ära vahetatud.

Mõnda aega tagasi saatis Maped Eesti lastele ägedad nn reisikomplektid, mis on ideaalsed nt just autosõitude ajal kasutamiseks ja ma võin juba etteruttavalt öelda, et need on end igati ära tasunud ja ma ei pea koguaeg vastama küsimusele “millal me juba kohal oleme?” või kuulama, kuidas iga kilomeetri tagant on kellelgi kõht tühi, joogijanu või pissihäda.

Raimond võttis endale selle Maped Creative joonistuskomplekt magnettahvliga, sest talle meeldivad esiteks magnetid ja mulle tundub, et tema fantaasia on siin peres kõige lahjema aiaga piiratud. Nende magnetitega kusjuures leiutab ta külmkapile ka igasuguseid pildikesi, seega 2 in 1 asi nagu.

Hendrik tahtis omale seda reisikomplekti, sest temale meeldib rohkem värvida ja kustutada ja siis värvida ja jälle kustutada. Nad väga ei taha minuga oma töid jagada, aga äkki saate kunagi kuskil näitusel neid näha. 😀 Ja mina ka!

Pisemad valisid, st neil polnud muud valikut, neile lihtsalt jäeti see ja see reisikomplektike, aga nagu ma aru sain, siis need valikud läksid suht õigesse kohta, sest Krissu lausa hullus templi peale ja mina ka, sest ta arvas, et kui paber otsas on, võiks kõigele muule ka templi peale lüüa. Adeelele see-eest sobibki mu meelest selline nokitsemisekomplekt rohkem, sest ta on hetkel eas, kus teda huvitab igasugune kääridega lõikamine, asjade rebimine ja venitamine.

Mul ei ole nendest koos pilte, sest et nad ei ole üldse koostöövalmis viimasel ajal, kui asi puudutab pildistamist, aga ega ma ei sunni ka.

Igaljuhul on meil autosõidud palju mõnusamad – kellelgi mingi häda hakkab peale tulema, siis lükad Maped reisikomplekti kätte ja autos valitseb tükk aega mõnus vaikus. Selle ajani, mil keegi kellegi teise komplekti küsimata käest tirib. Siis on jama majas. Ma ütlen, alati on see nii, et isegi, kui igal lapsel oma vidin olemas on, nad suudavad kakelda. KOHUTAV, ma ütlen!

Aga mulle tundub, et meie omad on autos üsna mõistlikud veel selle kõrvalt, mida ma sotsiaalmeedias lugenud olen. Seega, ma loodan, et mõni lapsevanem sai siit hea idee, mida oma lapsega, kes autosõidud totaalseks põrguks muudab, pihta hakata.

*postitus on valminud koostöös Maped Eestiga