Uus aasta jääb pauguta tulemata

Ma ütlen kohe ära, et mul jumala savi, kas ilutulestikku lastakse või ei. Ma olen viimased aastad üldse toas istunud. Ei viitsi mina end õue vedada, et pauke vahtida. Üks aasta ma ei jaksanud isegi nii kaua üleval olla. Vana inimese elu, ma ütlen.

Nüüd on aga üks ja teine ja kolmas linn teatanud, et nemad pauku ei tee. Nojah.

Ilutulestik on muidugi kena ja tore ja ilus ja… äge. Aga samas on see minu jaoks ka selline “vaatamisväärsus”, mida ei jookse suure õhinaga vaatama. Nooremana võibolla see nii oli. Lapsena oli see muidugi midagi, ilma milleta uut aastat ei tulnudki. Nagu praegu paljudele täiskasvanutele tundub.

Ja kui keegi mõtleb, et nojah, sul savi, sest keegi su lähedastest ei karda pauku, siis kardavad küll – Krissu, Hendrik ja meie koer muidugi. Viimane kardab hirmsasti seda. Aga sellisel juhul polegi midagi teha, tuleb olla nende “nõrgematega”, nendega tegeleda ja see hirm kuidagi eemale peletada, et nad võimalikult vähe sellest häiritud saaks, sest olgem ausad, paugutamine algab juba detsembri alguses.

Okei, siin maapiirkonnas tunduvad selles suhtes väheke mõistlikumad inimesed ja siin väga muul ajal pauku ei tehta. Kindlasti on erandeid. Aga nt oleme me sellel kuul üsna palju Tallinnas käinud ja iga kord taevas sähvatab rakettidest.

Minu jaoks tuleb uus aasta niikuinii. Pauguga või ilma. Ja eks see tulevärk ole ju ka kihvt. Samas… need õnnetused, mis alatihti rakettidega juhtuvad, põlengud, mille käigus kellegi elutöö hävineb, need lapsed, kellel silmad märjad ja värisevad su kaisus, loomad… need loomad, kes paratamatult peavad elama tänaval ja raketivärki kardavad, need loomad, kes panevad omaenda kodust plehku, sest kardavad pauku, see raha, mis kõik õhku lastakse, see loodus, mis hiljem on kuni “teeme ära” talguteni seda pahna täis? On see ikka seda kõike väärt? Ja kõik see paari tunnise “ilu” nimel. Ma ei tea…

Ma otseselt tulevärgi vastu pole. Aga ei kuku end ka välja elama nende peal, kes seda tulevärki hirmsasti kardavad. Ei pahanda nendega ega käsi neil kuhugi koopasse selleks ajaks ronida.

Ja tegelt, keegi kuskil pakkus välja veel ühe hea variandi – ilutulestik ei tohiks olla tavainimestele kättesaadav. Ainus pauk, mida inimesed saavad, on see, mida linnavalitsused korraldavad. Et ei oleks seda asjatut paugutamist juba varem.

Või lugesin ma, aga pole kindel, palju sellel tõepõhja all on, et on olemas ka hääletud raketid. Mis muidugi ei lahenda seda probleemi, et inimesed enda järelt koristada ei oska.

Peace ja ohutut paugutamist ✌️