***

Uus köögimööbel, geelküüned ja närvivapustus

Täna ärkasin ma vara. Mitte tavapäraselt vara, sest see on umbes kell 6.45, aga vara sellesmõttes, et on vaheaeg, kõik on kodus ja mul äratuskell välja lülitatud. 10.15 aga oli mul Türil geelküünte aeg. Ootasin seda pikalt.

Ma juba ammu otsisin, kelle juurde küüntesse minna. Mul on kunagi olnud geelküüned kahel korral ja need olid suht… korraks ainult. Kas lagunesid ära või.. lagunesid ära. Kuna mu küünte närimine on hullemaks läinud ja mitmed psühholoogid, kelle juures ma käinud olen ja kellele oma järamisprobleemist rääkinud olen, on soovitanud mul just geelküüned endale lasta paigaldada.

Mul mitmel tuttaval on olnud sama probleem ja just geelküüned on aidanud sellest ka lahti saada. Elame-näeme!

See komme on mul juba lapsest saadik ja isegi, kui ema ja isa lapsena mulle mingit küünelakki sõrmedele pintseldasid, samal ajal rääkides, et kui ma nüüd oma küüsi närin, siis ma suren mürgitusse ära. 😀 Nagu te näete, mind isegi see väga ei huvitanud. 😀

Aga siin on mu küüned ja ma jäin väga väga rahule. Praegu tahtsingi selliseid neutraalsemaid ja tagasihoidlikke, vaatab, mis järgmisel korral teha tahan:

Aga nüüd köögi juurde. Oleme siin nüüd nokitsenud ja vaikselt hakkab juba looma, eks?

Tellisime ka dekoratiivkivid köögi tagaseina ära ja ülevalt ning küljed värvin tumehalliks. Ma vaatan, et juba praegu on nii mõnus, mis ta siia olema saab, kui valmis on. Ei jõua ära oodata. 🙂

Hetkel on veel poolik. Homme ilmselt lõpetame. Komplektis olevat töötasapinda me ei kasutanud. See oli valge ja minu silmale kuidagi liiga igav. Kuigi seal oleks see must valamu ilmselt rohkem silma paistnud, aga pruun on mõnusam. Samasugune tasapind on meil köögi teises otsas ka – panime selle sinna, et kogu masinavärk seal hoida ja köögitasapinnal oleks mõnusalt ruumi toimetada. Vaatan, võibolla veekeedukannu ja rösteri panen ikka köögitasapinnale – eks näis.

Mul oli eile päris paha. Paha sellesmõttes, et emotsioonid keesid täiega üle. Lausa nutsin – pole seda pikka aega teinud. Aga ma juba tean, et see on miski, mis mul päevade ajal lihtsalt on – olengi emotsionaalsem ja kõik. Kui ma varem üritasin seda blokkida ja tundsin end nii nirult, siia nüüd mõtlen, et ah las ta siis olla, küll üle läheb. Ja nutangi. Ja mõtlengi jälle igasuguseid veidraid asju. Ja olen jõuetu. 😀

Aga mul oli antidepressant ka kaks päeva võtmata – see on see, et teen kooliasju, tegelen lastega, nokitsen kodus ja siis tuletab telefon meelde, et on aeg üks anti alla neelata, lükkan meeldetuletuse kinni ja mõtlen, et kohe lähen ja võtan. Ja siis on juba järgmine päev. Ja kui ma jätan kaks päeva võtmata, tunnen juba, et miski on sees rahutu.

Hetkel olen suure otsuse ees, tahaks kaamerat osta, aga samas ma ei ole kindel – kas peegelkaamera või megahea kaameraga telefon? Viimane mul on sellesmõttes olemas, et telefon ju on. Aga… mingi kahtlus on. Tahaks veel kvaliteetsemalt pilte ja vidosid teha. Mulle jäi silma Samaung Galaxy Ultra 21 vms, aga mind tõmbab ka peegelkaamera poole….

8 thoughts on “Uus köögimööbel, geelküüned ja närvivapustus”

  1. Mul on peegelkaamera. Aastaid. No nii kvaliteetseid ja ilusaid pilte teeb. Aga siis sain endale Huawei p30 pro ja teeb ka ülihäid pilte ja no ausalt õeldes peegelkaamera juba pikemat aega seisab. Sellest saadik kui sain ülihea kvaliteediga telefoni. Telefon on koguaeg kaasas, saan teha pilte. Peegelkaamerat ei kanna koguaeg kaasas 😃

    Samas, ära ka ei taha anda või müüa. Kui juba olemas on, et ehk läheb ikka kunagi vaja või käiku. Lihtsalt nii kiired ajad ka koguaeg, et pole nagu meeles kaasas kanda või aega pildistamiseks. Telefoniga tuleb see iseenesest ja kuidagi loomulikumalt.

  2. See köök näeb juba nii ilus välja. Tere tulemast ,,emitsioonide virr varr klubisse,,. Seisan silmitsi sama kuu lõpu probleemiga ,et need punased päevad on tulekul ja lihtsalt ei suuda teisiti kui meeleolusi muuta 24/7 😃 Viimasel ajal algavad nad eriti suure valuga ka siis eriti tahaks lihtsalt karjuda kõigi peale kes ette jäävad . #Naiste elu on julm

  3. Mul oli küünte närimisega sama teema, geelküüntega sain lahti. Mul oli nüüd 7aastat ilusad, pikad ja tugevad oma küüned, aga kui jäin nüüd teist last ootama muutusid nad nõrgaks ja peale lapse sündi oli stressi ja magamatust nii palju, et märkamatult järan neid nagu homset päeva poleks. Laps kohe 11k ja siiani lahti ei ole saanud.

Vasta Jane Almers-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga