5 päeva ei ole ma siia miskit kirja pannud ja ilmselt te kõik mõistate, miks – meil on kodus värske beebi, kellele kulub palju aega ja tähelepanu. Kuna see beebiaeg läheb nii kiiresti, proovime sellest võtta nii palju, kui võtta annab.
Millega me vahepeal tegelenud oleme? Noh, mina pole suurt midagi teinud. Koristanud, kraaminud, lösutanud ja… elanud. Midagi erakordset ma teinud pole ja hetkel olengi lihtsalt niisama, kuigi peaks mänguasju heegeldama ja autokooli taga ajama, sest registreerisin end B-kategooria kursusele, aga ma pole endiselt vastust saanud, millal see kursus algab. Septembris helistati sealt mulle ja kutsuti kursusega liituma, aga kuna ma järgmisel päeval sünnitama läksin, siis ütlesin ära ning lubati tagasi helistada, millal oktoobris uus ring käima läheb.
Kristofer kosub hästi. Iga päev nõuab aina rohkem süüa. Elurütm on tal endiselt sama, sööb-krooksutab/puuksutab-magab ja nii ööpäevad läbi. Hetkel võitleme sooriga (?!) ning minu tiss on viimane asi, mida ta on nõus vastu võtma, seega pean piima ka välja pumpama ja pudelist andma. Vastasel juhul mu rinnad lihtsalt lõhkeks. Kui doktor Googlet usaldada, siis sooriga last ongi raskem rinnale saada ja eks see kulutab ka tsipa närve, aga mis parata. Paari päevaga oleme edusamme teinud ja soor muutub iga päevaga aina väiksemaks. Kusjuures, kohtusin ma selle kurjajuuriga esimest korda oma elus.
Siinkohal vist oleks paslik kiita Tommee Tippee lutipudelit, mille saatis mulle Babycity e-pood (link!). 
Ma kartsin esialgu, et ta ei võta pudelit, sest haigla pudeli lutt oli pisut vildakas ja teistsugune ning toitmine oli äärmiselt keeruline. Tommee Tippee pudeli lutt on aga võimalikult sarnane nibule ning Kristofer võttis pudeli kohe omaks.
Igaksjuhuks lisan kohe, et ma absoluutselt ei propageeri rpa-d. Ma annan võimalusel koguaeg lapsele rinda, aga kuna hetkel on soori tõttu see pisut raskendatud, pumpan rinnast välja ning annan pudelist – peaasi, et lapsel kõht täis. Ei tekitanud pudel enne valet imemisvõtet või muid probleeme ning loodetavasti ei tekita ka tulevikus.
Hendrik ja Raimond läksid siin vahepeal lasteaeda. Esimene päev läks väga hästi ning päeva lõpus selgus, et poisid aeti sassi ja nii nad järgmisel päeval rühmad ära vahetasid. Õnneks see mingeid probleeme ei tekitanud. Neil siin juba päris palju sõpru ka tekkinud ja teavad enamus lasteaiakaaslasi. Esimese nädala teeme neile poolikud päevad. Kuigi nad on enne lasteaias käinud ja neile enda sõnutsi väga meeldib, siis ei taha kohe alguses neid üle koormata.
Eile käisime hõbelusika peol, mis minu jaoks oli jällegi midagi uut. See oli viimane pidu meie vallas ning samuti ka viimased lusikad, mida Roosna-Allikul jagati. Edaspidi läheb kõik Paide alla.
Laupäeval peame katsikuid ja külla tulevad sõbranna oma perega ja minu vanemad. Miskit suurt ei tee, pigem tähistame vaikselt ja omaette Kristoferi sündi.
Ja egas seal suurt rohkem midagi ei olegi.. Elu kulgeb normaalselt ja omasoodu. 🙂
Ma olen noor ema ja alati sinu jaoks kasulik! Teid on väärt järgida! Aitäh
Sattusin siia juhuslikult. Hoian pöialt, et lapsuke saaks peagi tagasi rinnale.
Üldiselt aga oled selle teemaga pisut sinisilmne. ka parim pudel võib võõrutada lapse rinnast ja kui Sa pole õppinud imemisvõtet jälgima, siis Sa ei pruugi märgatagi, et see võib juba praegu olla nn. pindmine – laps ei ava piisavalt suud ja ei haara suurt suutäit, sest pudelist süües ta seda teha ei saa.
Ma ei tea, kas sealkandis nõustajaid on. Aga siiski http://www.siet.ee