Vahepealsest

No hei! Ma polegi siin ammu niisama lobisenud elust ja mõtlesin, et tulen ja räägin.

Ma tegelikult alustasin selle postituse kirjutamist juba eile ja jõudsingi ainult lause kirja panna – tegutsemist on nii palju viimasel ajal. Nüüd sõidan Paide, lasen juuksepikendused tagasi panna. Abielu registreerimise ajaks nii planeerisin ja no, eks ma natuke igatsen ka neid pikki juukseid.

Aga vahepealsest siis! Eile just Geidule ütlesin, et kui mingeid toimetamisi-käimisi pole, siis on pidevalt selline meh tunne, et krt, istun siin kodus ja midagi nagu teha pole ning nüüd, kus pea iga päev on vaja midagi teha või kuhugi minna, siis on jälle häda – ma ei jaksaaa!

Eelmine nädal juba tegin üsna tihedalt õppesõite, et autokooliga kiiremas korras ühele poole saada. Teisipäeval nüüd käisin arkis teooriaeksamil ja sain läbi, jeiii! Peale arki oli libedasõit, mis mulle üldse ei meeldinud ja loodame, et mul kunagi ei teki olukorda, kus libedal teel vaja mõnest “asjast” ümber põigata või mis iganes ootamatus, sest siis on küll pekkis. ??

Õpetaja aga ka “lohutas”, et ega see libedasõit polegi eesmärgiga saada selgeks, kuidas erinevates olukordades reageerida vaid pigem näitab inimestele, et tasub ikka õige sõidukiirus valida, hoida ohutut pikivahet ja mitte oma võimeid ülehinnata.

Eile oligi ainus päev sellel nädalal, mil ei pidanud äratuskella peale tõusma – sellest hoolimata olid mul silmad 7.30 juba lahti ja läksin elutuppa ukseraame värvima. Värvisime elutoas dekoratiivkivi seina valgeks ja ukseraamid selles tumehalliks. Nüüd kohe üldmulje palju ilusam.

Pärast hakkasin wc-d värvima. See jäi mul mingi aeg poolikuks, lihtsalt ei viitsinud teha enam, aga eile oli mul mingi motivatsioon sees ja sai palju tehtud.

Laeliistud tulevad tumehallid, põranda värvin ka tumehalliks, mõned parandustööd siin-seal ja värvimistöödega ongi siis kõik. Eks ma teen eraldi postituse ka, mis ja kuidas, mida kasutasin ning näitan, milline ta enne oli ja milline lõpptulemus sai.

Täna lähen juukseid paigaldama – õhtul on pimedasõit. Vahepeal teen vist uinaku, sest ma juba praegu tunnen, et ma ei pea tervet päeva vastu – pimedasõit algab 22.40.

Homme on mul küüned – juuste ja küünte aja valisingi tegelt ammu juba, sest meil pidi regamine olema esialgu ju 18.06, aga muutsime lõpuks kuupäeva ära. Valisime esialgse kuupäeva selle järgi, et jääb nv peale ja kõigile peaks sobima, a nüüd, kus me regame ainult koos lastega, valisime kuupäeva, mis meile endile on hingelähedasem.

Mul ongi autokoolis jäänud veel 4 sõitu teha. Natuke pablan sõidueksamit – arki oma rohkem, sest seal, kui pisiasja jätad tegemata on byeee ja minek. Mul ikka kipub neid pisiasju juhtuma – eriti sõidutunnis, mingi närv lööb sisse ja siis kardan, et teen valesti midagi ja siis teengi. 😀 Ebaloogiline, eks.

Esmaspäeval läheme Krissuga ortopeedi juurde – luuhaiguse kontrolli. Käisime viimati detsembris ja siis oli kõik okei.

Teisipäeval on mul ämmaka aeg ja pärast seda jälle sõidutunnid. Järgmise nädalaga saangi sõidutunnid tehtud ilmselt ja aeg eksamitele mõelda. Koolieksamile saab ruttu, aga arkis on suht pikad järjekorrad. Õpetaja pidi uurima, ehk saab varem ka mõne aja. Kui ei, eks tuleb mõnes muus linnas teha, kuhu saab varem. Kui saab.

Aga ega siin suurt muud polegi. Ma jõudsin nüüd Paide. 😀