väike vaprake

Sponsoreeritud
Täna oli see kauaoodatud päev, mil me Hendrikuga läksime kõrva-, nina-, kurguarsti juurde. Juba päris mitu aastat jookseme arstide vahet. 2015 suvel käis ta adenoidiopil, 2016 suvel kõrvaopil ja nüüd on aeg minna ka kurgumandleid lõikama. 
Mul on kohe lapsest nii kahju. Isegi kui tegu ei ole mingit sorti suure operatsiooniga. Isegi väike nõelatorge paneb minu kui ema südame verd tilkuma. 
 
Hendrik ise muidugi üritab hästi vapper olla. Täna olid esmapilgul teised lood. Juba kodus tikkus nutt ligi, sest tal on väga hästi meeles, et ta on varasemalt haiglas olnud ja mis seal temaga tehtud on. Hästi stressirohke on näha oma last hirmus ja teadmatuses. Talle on keeruline seletada ka kõike, mida ta tegelikult teada tahaks, aga ma annan endast alati parima, et teaks ja aimaks, mis teda ees ootab. Eks vahel läheb ka teist teed pidi ja siis ma tunnen, et olen last natukene alt vedanud.
Näiteks täna läksime arsti juurde. Enne muidugi Hendrik uuris ja puuris, mida temaga tehakse seal. Kas ma pean minema voodisse pikali? Kas mind sõidutatakse voodiga lifti? Kas võetakse verd? Kas pannakse tuttu? Kas tehakse naks-naks? Umbes selliste küsimustega ta mind pommitas. Mina muidugi rahus südamega ütlesin, et läheme arsti juurde, vaatab kurku ja siis räägime juttu ning saamegi koju tulla. 
 
Tegelikkus oli see, et arst mõtles ka kõrvad üle kontrollida, mis on Hendriku jaoks nõrk teema. Operatsioonil pandud toru oli tal endiselt kõrvas ja see võeti ära. Hendrik hakkas muidugi kohe nutma. Mitte, et valus oleks olnud, aga teda hirmutasid need pikad ja peened käärid, millega arst kõrva kallal askeldas. Jeerum, mind oleks ka hirmutanud. 😀 Aga ma pean Hendriku jaoks tugev olema. 
Toru võeti kõrvast ära, vaadati kurk üle ja pandi operatsiooni aeg kirja. Selle saime alles järgmise aasta veebruari viimaseks päevaks. Küsiti kontaktandmeid ka, et juhul, kui varem saab, lõigatakse kindlasti enne ära. 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Küsiksin huvi pärast, kes teil arstiks on? Ja kohutavalt pikk aeg opi jaoks, Tartus näiteks on palju lühemad ajad + meeldivamad arstid. Soovitan! 🙂

  2. Jane Almers says:

    Dr. Tamme. Arst ütles, et asi ei olegi selles, et patsiente palju oleks vaid haigekassa rahadega pidi mingi probleem olema.
    Dr. Tamme minu jaoks väga meeldiv arst, lisaks on just tema kõik opid Hendrikul teinud ja viimane on arstiga juba nii ära harjunud, et ma väga seda muuta ei tahaks. Tema jaoks on niigi stressi tekitav asjaolu, et on vaja arsti juures pidevalt käia jne. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari