väike vaprake

Sponsoreeritud
Täna oli see kauaoodatud päev, mil me Hendrikuga läksime kõrva-, nina-, kurguarsti juurde. Juba päris mitu aastat jookseme arstide vahet. 2015 suvel käis ta adenoidiopil, 2016 suvel kõrvaopil ja nüüd on aeg minna ka kurgumandleid lõikama. 
Mul on kohe lapsest nii kahju. Isegi kui tegu ei ole mingit sorti suure operatsiooniga. Isegi väike nõelatorge paneb minu kui ema südame verd tilkuma. 
 
Hendrik ise muidugi üritab hästi vapper olla. Täna olid esmapilgul teised lood. Juba kodus tikkus nutt ligi, sest tal on väga hästi meeles, et ta on varasemalt haiglas olnud ja mis seal temaga tehtud on. Hästi stressirohke on näha oma last hirmus ja teadmatuses. Talle on keeruline seletada ka kõike, mida ta tegelikult teada tahaks, aga ma annan endast alati parima, et teaks ja aimaks, mis teda ees ootab. Eks vahel läheb ka teist teed pidi ja siis ma tunnen, et olen last natukene alt vedanud.
Näiteks täna läksime arsti juurde. Enne muidugi Hendrik uuris ja puuris, mida temaga tehakse seal. Kas ma pean minema voodisse pikali? Kas mind sõidutatakse voodiga lifti? Kas võetakse verd? Kas pannakse tuttu? Kas tehakse naks-naks? Umbes selliste küsimustega ta mind pommitas. Mina muidugi rahus südamega ütlesin, et läheme arsti juurde, vaatab kurku ja siis räägime juttu ning saamegi koju tulla. 
 
Tegelikkus oli see, et arst mõtles ka kõrvad üle kontrollida, mis on Hendriku jaoks nõrk teema. Operatsioonil pandud toru oli tal endiselt kõrvas ja see võeti ära. Hendrik hakkas muidugi kohe nutma. Mitte, et valus oleks olnud, aga teda hirmutasid need pikad ja peened käärid, millega arst kõrva kallal askeldas. Jeerum, mind oleks ka hirmutanud. 😀 Aga ma pean Hendriku jaoks tugev olema. 
Toru võeti kõrvast ära, vaadati kurk üle ja pandi operatsiooni aeg kirja. Selle saime alles järgmise aasta veebruari viimaseks päevaks. Küsiti kontaktandmeid ka, et juhul, kui varem saab, lõigatakse kindlasti enne ära. 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Küsiksin huvi pärast, kes teil arstiks on? Ja kohutavalt pikk aeg opi jaoks, Tartus näiteks on palju lühemad ajad + meeldivamad arstid. Soovitan! 🙂

  2. Jane Almers says:

    Dr. Tamme. Arst ütles, et asi ei olegi selles, et patsiente palju oleks vaid haigekassa rahadega pidi mingi probleem olema.
    Dr. Tamme minu jaoks väga meeldiv arst, lisaks on just tema kõik opid Hendrikul teinud ja viimane on arstiga juba nii ära harjunud, et ma väga seda muuta ei tahaks. Tema jaoks on niigi stressi tekitav asjaolu, et on vaja arsti juures pidevalt käia jne. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Nendest suhetest

Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]

Jep, ma olen….

Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]

2 kommentaari

Kas on ikka pointi uuesti abielluda?

Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]

10 kommentaari

Kuidas ma siin nutta lahistan

Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]

3 kommentaari

Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa

Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]

12 kommentaari

Sellest imelisest talvest

Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]

Liiga positiivne postitus, et lugeda

Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]

10 kommentaari

Keha pärast keisrit

Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]

13 kommentaari

Beebimulli postitus

Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]

5 kommentaari