***

Vankripaanika

Aeg lendab megakiirelt! Kuigi ma kolmanda lapsega juba raseduse algusest peale pole eriti mõelnud, kust riideid soetada, millist voodit tahaksin või missugust apteegikraami koju hankida, siis vankriga on küll tsipa jamad lood.

Riideid on mul hetkel kuhjaga. Ostsin ise mõned uued komplektid ja sain täiesti tasuta jumala normaalses seisukorras kasutatud riided. Ma isegi imestan, et nii ilusaid, puhtaid ja korralike hilpe keegi tasuta ära annab. Hihi, tegelikult sai need omale sõbranna, kellel ka septembris poiss tulemas, aga kuna tal on titeriideid ikka väga väga palju, siis heldelt jagas seda portsu minuga.

Voodi sai ka soetatud siin tükk aega tagasi väikese raha eest. Voodipesu ja kõik muu, mis muudavad voodi meie K jaoks kõige mugavamaks kohaks maailmas, saatis meile Anni pesa (link!) ning ma ei saaks rohkem rahul olla.

Tundub, et kõik on justkui olemas.. aga, siin ongi see üks suur AGA. Vanker. Ma siin suure hooga heietasin, et vankri võin siis ka välja valida, kui beebi sündinud on, sest kus ma ikka rallima sellega hakkan, eksole. Siis meenus mulle, et mul on veel kaks last ja nemad hakkavad septembrist lasteaias käima. Ja nüüd ma sain teada, kuhu lasteaeda ning mis rühma nad lähevad ja no.. ilma vankrita vist nii pikka jalutuskäiku ette ei võta, sest lasteaed jääb kodust suht kaugele, samas mitte nii väga, et peaks autoga käima ja viima/tooma.

Mina aga pole isegi vaadanud vankreid. Kunagi ma kirjutasin blogis, millist ma eelistan, aga ainult selleks see postitus jäigi. Endiselt tahan ma heledast nahast ja hiigelsuurte ratastega sõiduvahendit. Muidugi eelistan ma kasutatud korraliku vankrit, sest kaua ta ikka seal beebikorvis on. Uut väga osta ei raatsigi.

Ja nüüd ma istun siin ning mõtlen, et kust sellist saada.. taskukohase hinnaga. Mulle on päris mitmeid soovitatud, aga ükski neist ei ole minu maitsele. Võivad olla küll kompaksed ja igati mugavad, aga ühegagi ei ole seda “vot see on just see, kus K hakkab lebotama” tunnet. 😀

Aga võib-olla ei peagi olema transportimiseks vankrit? Ma tean päris mitut ema, kes kandelina või kõhukotiga ideaalselt läbi ajavad ja pidavat olema isegi mugavamad, kui vankriga ringi siiberdada. Elan ma ju viiendal ja teagi, kuidas see alla-üles tassimine olema hakkab argipäeviti.

5 thoughts on “Vankripaanika”

  1. Muidu facebookis selline lehtnagu малыш ja no need vankrid on niii ilusad ja nii kiidetud. Minu arvates tutikate vankrite kohta pole summa ka suur 🙂 ei tea kas just sellist on nagu Sina soovid,aga äkki jääb miskit muud silma 🙂

  2. Ei kujutaks ettegi, et ilma vankrita hakkama saaks. Lapsel on ilmselgelt vankris mugavam kui linas ja usun, et endalgi v.a vankri tassimine loomulikult.

  3. Soovitan omalt poolt kahe käega kotti/lina! (kindlasti ergonoomilist, mitte mõnda BB’d või emmata 😉 ). Linaga/kotiga on elu ikka sada korda lihtsam minu arvates. Mul kaks last väikese vanusevahega ja ei kujutaks elu ilma kandekotita/linata ettegi.. Kõik lapsed ei ole ka väga käru armastajad (nagu nt minu omad) 😉

Vasta Stiina-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga