Te teadsite, et naine, kes öösel korralikult magada ei saa ja peab varahommikul ärkama, ei pruugi just kõige paremas tujus olla eks? No enamus naisi kindlasti, mina ka sealhulgas. Teadsite? Kui jah, ma pean teid targaks inimesteks. Kui ei, siis… siis te olete nagu Geit. 😀
Geit seda igatahes ei tea. Oleme juba 10 aastat koos elanud ja kui ma ärkan hommikul sita tujuga, siis suure tõenäosusega võib ta hommikul hakata tegelema millegagi, mis mind täiega kettasse ajab.
Nt kärbsepeks.
Ma vihkan ka kärbseid, olgem ausad. Vanad tõprad koguaeg käivad pinda – ei lase magada. Maanduvad ühel kohal, nats tsillivad seal ringi, kõdi hakkab, ajad minema, tõmbab leebet, natukese aja pärast tuleb samasse kohta tagasi ja nii aastaringselt, iga öö. Või siis, kui ma nõusid pesen. Tsillib mu säärrmarja peal. Vahepeal need raisad ka hammustavad. Vot see on eriti rets.
Agaaa.. mis mind veel rohkem närvi ajab on see, kuidas Geit neid tapab. Tapmises endas pole midagi hullu, aga KUIDAS ja MILLAL ta seda teeb.
Ma ei saanud täna öösel absoluutselt magada. Ja pidin kell 7 üleval olema. Geit viis Hendriku kooli ära ja mina läksin õndsat und tagasi magama kuna täna on üks projekt ja.. ma tahan lihtsalt natuke veel magada!
Pisemad ka magasid. Okei, Krissu oli veits üleval, aga ta silmadest võis aimu saada, et mitte kauaks. Adeele umbes samas seisus. Sättin ka end voodi ja kuulen, Geit tuleb. Tegutseb seal all miskit ja üks hetk hakkavad rämedad paugud käima.
Esimese hooga mõtlesin, et mingi jahimees on meie hoovile tulnud ja ajab oma hommikusööki taga, aga ei, see oli Geit. Tappis kärbseid. Ja ma ei taha teada, kelle pluusi ta sellel korral kasutas. Suure tõenäosusega mitte enda oma. Maja lihtsalt värises iga paugu all.
Ta teeb seda nii jõuliselt ja tugevalt, et laetükke lausa lendab. Nagu… muidu ei oleks isegi hullu, kui ta teeks seda normaalsel ajal ja pärast need laibad ka ära koristaks. Tavaliselt on aga nii, et kui ta kärbsejahti korraldab, on terve tuba laipasid täis, justkui oleks kärbeste seas mingi terrorirünnak toimunud. No ei ole ilus vaatepilt põrandal. “Küll ma koristan!” ütleb ta ja möödub jälle 3 aastat.
Ja nüüd ma olen siin. Üleval. Sest pisemad on üleval. Magamisest võin aint und näha. Hehee kui irooniline.
Okei, ma lähen alla mölisema. Ega ei saa nii, et kui mul halb tuju, siis tal ei ole…
Update: läksin alla, Geit tuli vastu: “Miks sa ei maga?!”
Viimased postitused
Lapsed ja verdtarretav püha
Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]
Mu per*e on kõnelenud…
Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]
9 kommentaari
Kuidas me lastega puhkamas käisime
Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]
Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?
Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]
2 kommentaari
Hommikused mõtisklused….
Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]
5 kommentaari
Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma
Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]
19 kommentaari
Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud
Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]
7 kommentaari
Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?
Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]
6 kommentaari
“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”
Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]
8 kommentaari