Te teadsite, et naine, kes öösel korralikult magada ei saa ja peab varahommikul ärkama, ei pruugi just kõige paremas tujus olla eks? No enamus naisi kindlasti, mina ka sealhulgas. Teadsite? Kui jah, ma pean teid targaks inimesteks. Kui ei, siis… siis te olete nagu Geit. 😀
Geit seda igatahes ei tea. Oleme juba 10 aastat koos elanud ja kui ma ärkan hommikul sita tujuga, siis suure tõenäosusega võib ta hommikul hakata tegelema millegagi, mis mind täiega kettasse ajab.
Nt kärbsepeks.
Ma vihkan ka kärbseid, olgem ausad. Vanad tõprad koguaeg käivad pinda – ei lase magada. Maanduvad ühel kohal, nats tsillivad seal ringi, kõdi hakkab, ajad minema, tõmbab leebet, natukese aja pärast tuleb samasse kohta tagasi ja nii aastaringselt, iga öö. Või siis, kui ma nõusid pesen. Tsillib mu säärrmarja peal. Vahepeal need raisad ka hammustavad. Vot see on eriti rets.
Agaaa.. mis mind veel rohkem närvi ajab on see, kuidas Geit neid tapab. Tapmises endas pole midagi hullu, aga KUIDAS ja MILLAL ta seda teeb.
Ma ei saanud täna öösel absoluutselt magada. Ja pidin kell 7 üleval olema. Geit viis Hendriku kooli ära ja mina läksin õndsat und tagasi magama kuna täna on üks projekt ja.. ma tahan lihtsalt natuke veel magada!
Pisemad ka magasid. Okei, Krissu oli veits üleval, aga ta silmadest võis aimu saada, et mitte kauaks. Adeele umbes samas seisus. Sättin ka end voodi ja kuulen, Geit tuleb. Tegutseb seal all miskit ja üks hetk hakkavad rämedad paugud käima.
Esimese hooga mõtlesin, et mingi jahimees on meie hoovile tulnud ja ajab oma hommikusööki taga, aga ei, see oli Geit. Tappis kärbseid. Ja ma ei taha teada, kelle pluusi ta sellel korral kasutas. Suure tõenäosusega mitte enda oma. Maja lihtsalt värises iga paugu all.
Ta teeb seda nii jõuliselt ja tugevalt, et laetükke lausa lendab. Nagu… muidu ei oleks isegi hullu, kui ta teeks seda normaalsel ajal ja pärast need laibad ka ära koristaks. Tavaliselt on aga nii, et kui ta kärbsejahti korraldab, on terve tuba laipasid täis, justkui oleks kärbeste seas mingi terrorirünnak toimunud. No ei ole ilus vaatepilt põrandal. “Küll ma koristan!” ütleb ta ja möödub jälle 3 aastat.
Ja nüüd ma olen siin. Üleval. Sest pisemad on üleval. Magamisest võin aint und näha. Hehee kui irooniline.
Okei, ma lähen alla mölisema. Ega ei saa nii, et kui mul halb tuju, siis tal ei ole…
Update: läksin alla, Geit tuli vastu: “Miks sa ei maga?!”
Viimased postitused
Kas ühel lapsel on seda üldse vaja?
No hei! Olen ühe postituse teile võlgu. Või mis ühe, ma olen ikka kirju saanud, [...]
Nendest suhetest
Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]
Jep, ma olen….
Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]
2 kommentaari
Kas on ikka pointi uuesti abielluda?
Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]
10 kommentaari
Kuidas ma siin nutta lahistan
Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]
3 kommentaari
Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa
Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]
12 kommentaari
Sellest imelisest talvest
Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]
Liiga positiivne postitus, et lugeda
Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]
10 kommentaari
Keha pärast keisrit
Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]
13 kommentaari