varajased ärkajad… oumaigaad
Kuulen, kuidas keegi toas ringi tatsub.. ja elu käib. Avan oma silmad ning vaatan, et minu armsad päkapikud on juba üleval ning askeldavad oma mängunurgas. Oh jah, lust vaatepilt- lapsed rõõmsad, päike paistab.
See lust kadus kohe, kui vaatasin, et kell pole veel 6 saanudki. OUMAIGAAD, mida te lapsed teete? Tahate, et naabritädi allkorrusel südari saaks, sest avasime oma töökoja nii vara?! Ah, mis seal ikka.. üritasin lapsi magama meelitada, aga ei läinud läbi. Selle asemel söötsin neil kõhud täis ja lasin ise silma veits looja, käskides veel lastel vaiksemalt olla, kui nad ei taha, et kuri naabritädi meie peale jälle kaebab.
Nagu ma juba varasemalt maininud olen, elab meie korteri all tädike, kes kikkis kõrvadega igat sinu sammu kuulab. Tädike, kes ärkab koos sinuga ja kustutab tuled, kui meie oleme seda teinud ja magama läinud. Vaene inimene, tänu meie lastele peab kannatama sellist terrorit. Kes oleks arvanud, et lapsed vahel mängida tahavad?! Mina küll mitte. 😀
Igatahes, nüüd nad on siin krips ja kraps- rõõmsad ja elevil, sest täna tulevad võibolla vanaema ning vanaisa külla ja viivad ühe mu lapse endaga kaasa. Saab pisut rohkem vabamalt võtta ja puhata.
Kusjuures, kui ma hommikul kella vaatasin, sain ma šoki.. päriselt! Ma pole iial näinud, et mu lapsed oleksid nii varakult üleval olnud.. Kui ainult korraks ja siis põõnavad edasi. Egas mul lapsed ainukesed varajased ärkajad ei ole. Hommikul hakkass telefon kapil vibreerima ja noh, palju arvata ei olnud, kes mulle võiks sellisel kellaajal helistada. Mu kallis ema, loomulikult. Ma mõtlesin kella vaadates, kas ma näen tõesti õieti.. 😀 Inimesed on hulluks läinud, päriselt. 😀
Ja nüüd ma istungi siin.. silm vajub vägisi looja, aga lapsed on energilisemad, kui iial varem. Eks ma üritan siis oma asjatoimetusi senikaua teha.
Jälle poja vanavanemate juurde!? Alles ju sel suvel oli mingi nädal… Sa tegid enda lapsed vanavanematele?
Ja kas su lapsed üksi üleval ja sina magad!? Loodan et sain valesti aru!
Jep ja jep 😀
Nagu srsly? Ma mäletan, kui ma pisike olin, ma aint suvel vanaema juures elasingi ju.. mis seal nii hullu on? best memories ever… mul kahju nendest lastest kes ei saa suvel kuskil maal või üleüldse vanavanemate juures olla.. 😀
Ja ma usun et sellel anonüümsel pole lapsi. (mul ka pole, aga mul on õed kellel on) ja tean seda elu väga hästi 😀 mis neil ikka juhtuda saab.. kui juthubki, siis see võib ka samal ajal olla, kui sa üleval oled. ?!?! am i right????
Anonüümsed on ikka huvitava mõttemaailmaga 😀
Kusjuures, kui mina veel väike olin, siis koos õdedega olime koguaeg kas maal vanaema juures või siis linnas vanaema juures. Mitte sellepärast, et vanemad oleks tahtnud meid nii väga sinna koguaeg viia, vaid me ise nõudsime ja vanaemad ka tahtsid ikka, mõlemad siis 😀 Päevad möödusid vähemalt maal onupoegadega mängides ja heal juhul nägi vanaema meid hommikul kui ärkasime, lõunal…kui süüa tahtsime ja õhtul enne magama minekut, ülejäänud aja jooksime kuskil ringi ja ronisime puude otsas (siiamaani olen elus, juhul kui mõni anonüümne peaks arvama, et lastel peab 24/7 silma peal hoidma, vastasel juhul saavad nad surma või midagi) või ehitasime onni 😀
Ma ei tea.. no mis ma teen, kui ema mul nii väga tahab ja vanem poeg pidevalt “maale mamma juurde!”. Kätt ette ei pane, kui nii väga minna tahab ju. 😀 Endal mul ei ole, et nüüd lükkaks meeleldi poja uksest välja, peaasi, et lahti saab. Kui tahab minna ja minu vanemad ka tahavad, püha jumal, las siis minna. Lapsele hea vaheldus linnaelust.
Oh, siin blogis saab ikka kogu aeg teatrit 😀
Nägin su poega ja su ema Puupäevadel. Poeg näeb sul reaalselt isegi veel rohkem pätike välja kui piltidel, selline kiilakas 🙂 Aga see polnud üldse halvasti mõeldud nüüd. Nunnu pätt on ta sul.
Kas see, mis toimus Varbolas?
Ta on jah selline pätike mul 😉
Varbolas jaa. Poisi järgi kusjuures tundsingi ära.