Vargaplika

Ma lugesin täna Lipsukese postitust ja esimene lõik tuletas mulle minu teismeea… mustemat poolt meelde.

Õnneks on nüüd sellest omajagu aega möödas ja loodetavasti mind Mallukale kongikaaslaseks ei saadeta. ?

Nimelt oli mul üks suur hullus koguda kõike, mis oli seotud Vanilla-Ninjaga, Nexusega või Dynamintiga. Loosi läksid kõik – tassid, jäätisepaberid, pildid, postrid, pliiatsitopsid.. No kõik, millel vähegi need tüdrukud peal olid. Meil oli sõbrannadega isegi plaan kuskile stuudiosse minna ja Vanilla-Ninja laule lindile laulda. Vahet polnud, et meist keegi laulda ei osanud. 😀

Iga aastasel PlayBoxil esitasime oma pundiga mõnda laulu- ja tantsunumbrit nende bändide repertuaaridest. Mõnel korral vedas meil nii palju isegi, et saime auhinnalise koha. Kahju, et mul neid vinüülplaatidest valmistatud diplomeid alles ei ole. ☹️

No igatahes, minu seinal rippusid teismelisena ainult Vanilla-Ninja, Nexuse või Dynaminti plakatid, mis ma raamatukogust “Hea laps” ajakirja vahelt rottisin. Tundsin end tõelise kriminaalina ja arutlesin oma peas, millega mind võidakse karistada, kui vahele jään. Lõpuks aga vist polnud kellelgi sooja ega külma nendest postritest, peaasi, et ajakirjad terved olid. Ega alati ei olnudki mina see esimene varganägu. Vahel ikka pettusin, sest keegi oli ette jõudnud. ?

Üks viis, kuidas me sõbrannadega oma iidolitest pilte saime, oli veel hullem. No ma polnud ainus andunud fänn vaid ikka kogu kambaga olime nende tüdrukute järgi hullud ja siis me käisime aegajalt kooli arvutiklassis peale tunde “niisama netis passimas”. Meil oli seal kaks arvutiklassi, meie muidugi tahtsime sinna teise minna, kus õpetajat ei olnud. Üks sõbranna valvas siis uksel, et õps ikka oma ruumis püsiks, teine valis arvutist pilte ja kolmas püüdis neid printerist kinni. ?

Mul oli kodus lõpuks igasugust nodi, mida ajaga kogusin, lausa nii palju, et pidin eraldi kapi nende jaoks vabastama. 😀

Oh neid teismeeas tehtud lollusi…. Jumal tänatud, et nüüd mõistust natuke rohkem on. ?

Postituse pilt: link!