Päev on juba peaaegu öösse veerenud ja ma leian alles nüüd mahti kirja panna tänase päeva tähtsuse. Ühel kutil meie perest on sünnipäev. Keskmisel kutil. Kui Hendrik veel imik oli, mõtlesin ma, millal see beebiaeg juba läbi saab- need gaasitrallid, oksendamised, kakamised, mähkmed. Oeh! Ja nüüd kui noorhärra sai juba viie aastaseks, tuleb ikka pisar silma küll, sest aeg libiseb nii kiiresti käest.
Nende viie aasta jooksul on meie vahel nii palju emotsioone olnud. Me oleme üksteist paremini tundma õppinud. Hendrikul on kujunenud välja iseloom, käitumisharjumused, soovid, valikud. Ma tean, mis talle maitseb, mis ei maitse. Mida ta armastab teha ja mida mitte. Nii kummaline, kuid rõõmustav on näha pealt, kuidas ühest imikust sirgub suur inimene. Sealjuures ise sellele kõigele kaasa aidates, teda suunates ja juhendades.
Pean tunnistama, et Hendrikut kasvatades panin ma nii mitme asjaga puusse, sest esimene laps oli kuidagi.. üllatusi täis, esmakordne (loogiline! :D) ja üldse uus kogemus. See pole üldse sama, kui tegeleda kellegi teise lapsega. See on hoopis teisiti.
Kui mitmeid kordi on Hendrik mulle öelnud, et ta mind armastab. Kui mitmeid kordi on ta mind oma toast välja ajanud ja öelnud, et ei taha emmet. Kui mitmeid kordi oleme koos istunud, rääkinud juttu ja lihtsalt olnud. Kui mitmeid kordi oleme üksteise peale kurjad olnud, kuid õhtul läheme magama, kallistame ja ütleme teineteisele: “Ma armastan sind.”
Ma ei oleks kunagi arvanud, et 23-aastasena olen ma 5-aastase poisi ema. Minu teismelise ideaali järgi oleks ma emaks saanud alles 25-aastaselt, kuid sisimas ma olen õnnelik. Isegi, kui ma seda alati välja ei näita, sest mu närvikava on nii ribadeks kistud. Ma olen õnnelik. Mul on maailma parimad pojad. Hendrik, kes on see vanem, on tubli abiline mul kodus. Ega see kooliteegi kaugel enam pole… Ma võikski siia kirjutama jääda, sest oma lapse/laste kohta on nii palju öelda, aga kuna nad juba kannatamatult mind ootavad ninjakilpkonne vahtima, siis pean lippama…Tsau!
Viimased postitused
Miks ma olen vastane…
Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]
4 kommentaari
Mida suurem, seda koledam? 🥹
Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]
8 kommentaari
KUSKOHAS me just käisime?
No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]
1 kommentaar
Kui lapsed ajavad nutma
Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]
Viimati 5 aastat tagasi?????
No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]
5 kommentaari
Kui sõbranna mees petab
Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]
7 kommentaari
Mis mu juustega juhtus?
No hei! Kuidas teie nädalavahetus möödus? Kuidas kooliaasta lõppu tähistasite? Ma teen parasjagu oma kiharatele [...]
2 kommentaari
Suvetöö, glitterimöll ja suurpuhastus
Uuh! Tahtsin tegelikult eile õhtul siia jõuda, et möödunud päevast muljetada, aga õhtu lõpuks olin [...]
6 kommentaari
Lahkuminek, hüvastijätt ja lapsepõlvetraumad
Ühe käega kussutan Oliveri vankrit, teisega segan putru ja kolmandaga toksin klaviatuuri. Jep, see ongi [...]
12 kommentaari