Päev on juba peaaegu öösse veerenud ja ma leian alles nüüd mahti kirja panna tänase päeva tähtsuse. Ühel kutil meie perest on sünnipäev. Keskmisel kutil. Kui Hendrik veel imik oli, mõtlesin ma, millal see beebiaeg juba läbi saab- need gaasitrallid, oksendamised, kakamised, mähkmed. Oeh! Ja nüüd kui noorhärra sai juba viie aastaseks, tuleb ikka pisar silma küll, sest aeg libiseb nii kiiresti käest.
Nende viie aasta jooksul on meie vahel nii palju emotsioone olnud. Me oleme üksteist paremini tundma õppinud. Hendrikul on kujunenud välja iseloom, käitumisharjumused, soovid, valikud. Ma tean, mis talle maitseb, mis ei maitse. Mida ta armastab teha ja mida mitte. Nii kummaline, kuid rõõmustav on näha pealt, kuidas ühest imikust sirgub suur inimene. Sealjuures ise sellele kõigele kaasa aidates, teda suunates ja juhendades.
Pean tunnistama, et Hendrikut kasvatades panin ma nii mitme asjaga puusse, sest esimene laps oli kuidagi.. üllatusi täis, esmakordne (loogiline! :D) ja üldse uus kogemus. See pole üldse sama, kui tegeleda kellegi teise lapsega. See on hoopis teisiti.
Kui mitmeid kordi on Hendrik mulle öelnud, et ta mind armastab. Kui mitmeid kordi on ta mind oma toast välja ajanud ja öelnud, et ei taha emmet. Kui mitmeid kordi oleme koos istunud, rääkinud juttu ja lihtsalt olnud. Kui mitmeid kordi oleme üksteise peale kurjad olnud, kuid õhtul läheme magama, kallistame ja ütleme teineteisele: “Ma armastan sind.”
Ma ei oleks kunagi arvanud, et 23-aastasena olen ma 5-aastase poisi ema. Minu teismelise ideaali järgi oleks ma emaks saanud alles 25-aastaselt, kuid sisimas ma olen õnnelik. Isegi, kui ma seda alati välja ei näita, sest mu närvikava on nii ribadeks kistud. Ma olen õnnelik. Mul on maailma parimad pojad. Hendrik, kes on see vanem, on tubli abiline mul kodus. Ega see kooliteegi kaugel enam pole… Ma võikski siia kirjutama jääda, sest oma lapse/laste kohta on nii palju öelda, aga kuna nad juba kannatamatult mind ootavad ninjakilpkonne vahtima, siis pean lippama…Tsau!
Viimased postitused
Nendest suhetest
Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]
Jep, ma olen….
Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]
2 kommentaari
Kas on ikka pointi uuesti abielluda?
Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]
10 kommentaari
Kuidas ma siin nutta lahistan
Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]
3 kommentaari
Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa
Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]
12 kommentaari
Sellest imelisest talvest
Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]
Liiga positiivne postitus, et lugeda
Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]
10 kommentaari
Keha pärast keisrit
Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]
13 kommentaari
Beebimulli postitus
Oi, mis kirjutamistuhin mul peal on! Sõbrannale (ausalt ei ole müsteerium-sõbranna, keda ma siin aegajalt [...]
5 kommentaari