visiit EMO’sse

Viimased päevad olen end väga halvasti tundnud. Tegelikult hakkas see kammajaa peale juba detsembri alguses. Nimelt üks õhtu hakkas vasak jalg, käsi ja peapool valutama. Terve öö magada ei saanud, hommikuks oli see painaja õnneks läbi. Peale seda ööd on hakanud käed ära surema, valutama ja ka peavalu on vägagi sagedane külaline. Kätes on täpselt selline tunne, et veri ei käi ringi.. nagu mingi kork oleks ees. Veresooned tulevad väga nähtavale. 
 
Ämmaemand arvas esialgu, et tegu on magneesiumipuudusega. Nii ma hakkasingi magneesiumi tarbima ja kuu aega hiljem tundus, et asi on korras. Nüüd viimastel päevadel on enesetunne jälle halvaks muutunud. Käsi valutab ja kui see lõpeb, hakkab pea valutama. Kordamööda. Ei mingite vahedega. Need valud on väljakannatamatud. Isegi paracetamol ei aita. Öösel ärkasin lampi üles, käsi ei tundnud.. mõlemad olid sussid püsti visanud, kuigi ma ei olnud keharaskusega nende peal. 
 
Eile võtsin enda Tallinna ämmakaga ühendust, et ehk oskab ta midagi soovitada. Palus kiiremas korras erakorralisse pöörduda, et kindlaks teha, kas lapsega on kõik korras. Läksin. Kurtsin mure ära. Esimese asjana öeldi, et peaksin tegelikult üldse perearsti poole pöörduma. Siis saadeti erakorraliste patsientide tuppa, kus mõõdeti vererõhku ja võeti verd. Need olid nagu korras. Katsuti õlgu, kaela ja selga ning diagnoositi lihaspinge. Küsisin, kas oleks võimalik last kontrollida, et temaga on tõesti kõik ok ja mulle vastati, et nad ei näe selleks vajadust. Selline lihaspinge pidavat raseduse ajal üsna normaalne olema, mida ma tegelt ka usun, aga mul on vaja südamerahu ja kindlustunnet. Beebi on veel nii väike, et ma ei suuda eristada tema liigutusi. 
Ma olen siin nii paanikas ja hirmul. Muretsen lapse pärast, teisest küljest nean end maapõhja, et ma ei hakanud seal rusikatega vastu lauda taguma ja uuringuid nõudma. See pehmo iseloomujoon on vahel ikka paras needus, ausalt. 
 
Võtsin oma ämmakaga uuesti ühendust ja ei midagi, homme sõidame Tallinnasse kontrolli. Seal peab küll kaua ootama, aga ma tean, et saan kindla vastuse, kas kõik on ok või ei. Vähemalt ma loodan. Teiste rasedustega on küll nii olnud, kui miski probleem on tekkinud. 
Ma üritan siin positiivne olla.. ei taha halbu mõtteid mõelda. Mul on kombeks üle reageerida paljudes asjades, seega… loodame, et kõik on hästi! Siia lõppu üks maasikaline pilt ka. Nautige seda porist kevadet. 🙂

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Loodetavasti kõik korras. Ise arvan, et peavalud, käte tuimus jms võib tuleneda hormoonide muutustest kehas. Endal on vähemalt sellised kogemused. Pea vastu!

  2. Jane Almers says:

    Ma tegelt isegi usun, et raseduse ajal on sellised asjad ok, aga kuna mul kumbagi rasedusega pole midagi sellist olnud, siis on see natuke hirmutav. Aitäh! 🙂

  3. Anonüümne says:

    See et just üks pool valutab viitab trombile. Loe sümptomeid ja lase seda kontrollida.

  4. Inno says:

    See on mingi imelik viirus praegu, kus valu liigub ühest kohast teise. Puhka ja võta rahulikult, ära pinguta. Käte suremine võib viidata ka raua puudusele, mis on raseduse ajal tavaline. Söö näiteks vetikaid, mis sisaldavad palju rauda ja magneesiumi.

  5. Anonüümne says:

    Sinu kaebused võivad vabalt olla tingitud lihaspingetest, eriti kaela- ja turjapiirkonna lihaspinged tekitavad käesümptomeid. Samamoodi seljas olevad pinged tekitavad jalavalusid. Peaksid kaela- ja seljavenitusi tegema, pinges piirkondi õrnalt mudima. Võid ka nt pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule, tema siis õpetaks sulle vajalikke harjutusi. Ausalt, sellest on abi.

  6. Anonüümne says:

    Aeg-ajalt ikka sureb käsi/jalg ära, aga kui see pidevalt juhtub, tundub ohtlik. Kas sa järgmine kord, kui midagi niisama “ära sureb” saaksid ehk kiirabi kutsuda? Ei taha hirmutada, aga olen kuulnud, et see ka insuldi tunnus ja parem karta kui kahetseda. Mingeid miniinsulte hiljem diagnoosida ei saagi vist. Tean, et kiirabi kutsutakse ikka alles viimases hädas ja kui selgub, et midagi viga polegi, on justkui piinlik, aga kuna su sees kasvab ju ka laps, siis loodetavasti viivad ilusti haiglasse ja teevad kohe uuringud.
    Loodan, et sinu ja lapsega kõik ideaalses korras!

  7. Jane Almers says:

    Täna öösel nt ärkasin üles, sest vasak käsi oli surnud. Ei maganud isegi selle peal. Lihtsalt ei tundnud kätt. Ma täna sõidan ise pealinna ja ehk saab selgust, lasen beebi ka üle kontrollida. 🙂 Aitäh!

  8. Preeria Kyylik says:

    Esimest korda kuulen – loen st. et ühest kohast teise liikuv valu võib olla viirus. Ilma pausideta valusid nimetan ma jooksvateks valudeks mis nii käituvad ja väga pikalt olen ka nende käes vaevelnud. Aitas pingeseisundi maandamine ja värske toidu osakaalu tõus. Muidugi eks põhjuseid võib olla erinevaid miks sellised asjad ja midagi oletama ma seega ei hakka. Loodetavasti saad kohalkäiguga südamesse rahu oma pisikese suhtes! 🙂

  9. Carmen. says:

    Minul oli pool aastat nii, et käed ja jalad lihtsalt surid öösel ära. Käisin neuroloogi juures, tegi jala- ja käenärvide kontrollimiseks teste ( väiksed elektrilöögid vms, et kontrollida, kas närv töötab ilusti) ja kõik oli korras. Hakkasin massaažis käima, sest füsiokas ütles, et mul on lihased nii kivikõvad ja ilmselt surub närvile peale ja seetõttu surevadki ära. Nüüd on paremaks läinud aga kui lihased ikka väga pingesse lähevad, siis surevad jälle ära. Vähemalt ma tean, mis mul seda põhjustab. Alguses oli küll veidi õudne.

  10. Virge A says:

    Mul oli täpselt sama jama. Vasak käsi ja jalg pidevalt tuimad. Ja vasak peapool tegi valu. Arst arvas samuti, et tegemist lihaspingetega ja lisaks stressiga. Nüüd on õnneks juba parem aga eks see ajas paanika küll, et selline jama järsku. Lisaks on mul b12 puudus, nüüd olen juba mõned nädalad seda tarvitanud ka.

  11. Anonüümne says:

    Soovitan lasta multiskleroosi (või hulgiskleroosi) kontrollida, sellel on mitmeid sümptomeid ja kaks inimest ei põe seda kunagi samamoodi. Käte-jalgade suremine on üks tunnuseid.

  12. Anonüümne says:

    Mul oli teise rasedusega samaasi. Mööda läks kõik siis kui olin ära sünnitanud 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

A miks lahutus ei võiks lõbus olla?

Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, [...]

10 kommentaari

Kuidas ma jälestan emotsionaalsust

Issand kui vabastav, et ma saan sellest nüüd mittesalaja rääkida. 😀 Kohe rohkem motivatsiooni oma [...]

4 kommentaari

Mis siis päriselt toimub?!

Ma postitasin eile instagrami üsna kentsaka pealkirjaga foto ja tekitasin sellega korraliku segaduse enda järgi, [...]

23 kommentaari

Kuidas raha tuulde loopida

Ma siin üks päev puhtjuhuslikult avastasin, et kaks aastat on juba möödas sellest päevast, mil [...]

5 kommentaari

Kuidas me edaspidi siin ainult õhust elame

Jah, tänasel päeval oleme omadega kahjuks sealmaal, et… kavatseme edaspidi enamus ajast õhust ära elada… [...]

3 kommentaari

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 kommentaari

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 kommentaar