Wannabe marjakorjajad

Sponsoreeritud

Metsas mulle meeldib käia. Lastele ka. Puugiotsinguid väga ei meeldi teha, aga see on paratamatu osa metsas käimise juures.

Metsas on kõik nii mõnus, rahulik ja… roheline. Ma saan sealt alati mingi energialaengu ning tihti, kui tunnen ennast nukrana, lasen Geidul ennast metsa saata. 😀 Seal on kuidagi hästi hea vibe.

Metsas on ka palju marju.

Khm, ma ei saa ennast mingiks eriliseks marjakorjajaks nimetada, sest meie marjakorjamine piirdub alati tühjade pihkudega. Näen instas või kuskil mujal, kuidas inimesed metsmaasikaid või mustikaid korjavad, tõmban metsariided selga ja läheme marjule.

Üldiselt käib see meil nii, et sõidame metsa ääres, vaatame teepervad läbi, kas kuskil midagi paistab ja ega väga metsa sisse minna ei viitsi. Üks aeg siin käisime ja poistega läksime ka metsa sisse ning saime metsmaasikaid. Mingi 10 tükki äkki. Pole seda motti üldse olla ja põhjalikult uurida, aga marju ju tahaks. 😀

Eelmine suvi mõtlesime ka maasikale minna. Sõtsime siit Järva-Jaani poole, hoidsime tee äärde ja liikusime aeglaselt. Kui maasikalehti ei näinud, siis meie arvates seal ilmselt ka neid polnud. Ega metsa väga ei roninud. 😀

Täna mõtlesime ka, et läheks marjule. Panime vastavad riided selga. Raimond tahtis kaasa tulla ja hakkasime aga minema. Ega mul suurt lootust ei olnud, sest pole meist mingeid erilisi korjajaid, aga sellel korral joppas küll.

Läksime ikka korralikult metsa sisse ja korjasime pool kilo mustikaid. Idee poolest oleks maasikaid tahtnud, aga ega mustikate üle ka ei virise. Mina ei ole üldse kursis, millisest metsast saab rohkem maasikaid või millisest mustikaid. Meie olime okasmetsas, seega oletan, et mustikaid on nendes rohkem.

Ja ma tean, et ka rabades on palju mustikaid.

Aga ma olen meie saagi üle nii rõõmus, et ei raatsi neid kuskil äragi kasutada. Raimondile nii meeldis korjata ja kohe alguses küsis minult, miks mustikad verd jooksevad. 😀 Eks me saime seal metsas palju lobiseda.

Kommentaarid

  1. Anu says:

    Maasikatega vist jah juba kitsas käes, aga see postitus ajas marjule mineku ise küll peale, nii et nv minek!

  2. K. says:

    Ei ole need maasikad metsas ühtki otsas, suured ja punased mammud siinsamas kandis kus Jane elad:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

5 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari