Tegin siin mõnda aega tagasi ühe ausa ja valusa ülestunnistuse oma keha kohta, kus ma kirjutasin oma kehast… väga igasuguseid asju. Paljud ei vaadanud, millal see postitus kirjutatud oli, seega ma ütlen siin, et kirjutasin selle märtsi lõpus, avaldasin aga alles mai kuus.

Selle pisikese vahega – märtsi lõpust kuni 11. maini aga oli palju muutunud. Muidugi võtsin ma end kätte ja 1. aprill (ja see pole nali!) panin paika, et astun nüüd selle sammu ja muudan midagi, sest, kui rahul pole, siis tuleb ju midagi muuta.

Võtsin ühendust The New You Monikaga. Just temaga, sest ma olen ennegi tema kavasid kasutanud. Nagu ma ühes postituses kirjutasin, siis mul on kõik kavad vist olemas, mis vähegi kunagi keegi müünud kuskil on ja toitumise osas on need enamus ka täiesti okeid, aga mul oli meeles, et Monika treeningkava oli mulle viimane kord täiesti jõukohane, seega kirjutasin uuesti talle.

Rääkisin ära, kui pahane ma oma kehaga olen ja iseendaga puntras. Ta kohe võttis mu oma tiiva alla ja pakkus abi.

Mis ma siis teinud olen? Toidukordade arvu panin paika – minimaalselt 3 toidukorda. Neljas on ka vahepeal, aga selle ma eelistan smuutitada. Trenni teen vahepeal kava järgi – oh, issand, kui rasked esimesed trennid olid. Esimese ja isegi teise trenni lõpus nutsin lausa. Nii raske oli. Mäletasin, et eelmisel korral oli lihtsam. Tegelikult oli keha lihtsalt tugevam.

Ma üritan liikuda iga päev nii, et tuleb 10 000 sammu + 5km kiirkõnd.

Joon palju vett – vähemalt 2 liitrit. Varem ei joonud mõni päev üldse. Armastan vee sisse pigistada ka sidrunit või himaalaja soola veidi lisada.

Kui ma Monika platvormiga liitusin, ei tahtnud ma kohe jagada, et vaadake, ma nüüd hakkan trenni uhama ja normaalselt sööma. Ei. Ma olen ennegi suure hurraaga miskit alustanud ja üks hetk läbi põlenud, alla andnud ja tsau pakaa.

Tahtsin, et see algus oleks minu enda pärast, mitte teistele näitamiseks, et ma nüüd tegelen enda kehaga, sest siis, ma tunnen, et see oleks siiski olnud valedel eesmärkidel alustatud… uus peatükk. Tegelikult ei meeldi mulle üldse nimetada seda uueks alguseks või puhtaks leheks. On ikka see vana hea mõnus eluke, lihtsalt palju tervislikumate valikutega.

Kas ma jälgin neid kavasid 100%? Ei. Kas peaks? Kindlasti! Mis tulemused siis veel oleks, kui ma jälgiks neid 100%?

Tõde on aga see, et ma olen lihtsalt üks inimene, kes ei taha korraga suurt sammu astuda vaid mulle meeldib pisikeste sammudena liikuda suurema väljaasteni.

Ma tahan muuta oma harjumusi. Ma tahan olla tervislikum. Ma tahan olla parem versioon endast. Iga päev muudan midagi paremaks, võtan vähemaks, lisan juurde, teen kasulikumaid valikuid. Beebisammud. Kokku aga teevad ühe suure.

Ja, kui libastun, siis tõusen jälle uuesti püsti.

Kaks lauset, mis mind väga palju motiveerivad:

Aga mis siis saaks, kui sellel korral ma ei annaks alla?

Sul on võimalus iga päev alustada uuesti!

Mis tänaseks muutunud on?

– mul on jaksu ja võhma palju rohkem

– mu sisemine Jane on väga rahul: mu nahk on korras, mu juuksed kasvavad megalt, mu seedimine on palju parem, mu ainevahetus on kiirem, ma magan öösiti hästi

– isud ja näksimised on vähenenud

– ümbermõõdud ja kaal vähenenud: tunne on juba kergem!

– pea on puhtam ja mõte töötab paremini!

– ja mis peamine: mulle meeldib see Jane, kes peeglist vastu vaatab iga päevaga üha rohkem

Kas ma enam kooki ei söö? Jäätist? Aga šokolaadi? Muidugi söön! Elu on liiga lühike, et sellistele hõrgutistele ei öelda. Lihtsalt nüüd ma ei söö ennast nendest ogaraks vaid mõistuse piires ikka. 🙂

Keegi kunagi küsis ka minult The New You kavade kohta, et mis ma neist arvan. Vastasin, et personaalsest lähenemisest jääb mu meelest puudu. Tegelikult on aga nii, et, kui sa ise ei pinguta ja endast märku ei anna, siis keegi ei tulegi sind personaalselt taga ajama. Mina ise pean kõige esimesena pingutama ja panustama. Keegi ei saa minus muutusi läbi viia, kui ma ise sellest huvitatud ei ole. Eksju?

Mulle meeldib, et The New You programm on kõik internetis äpina kasutatav – kõik asjad ühes kohas. Ka psühholoogiline materjal, mida lugeda ja mis toetab igati, sest on ju teada, et kõik saab alguse meie peast.

Mulle meeldivad need muutused, mis aset on leidnud. Mõni päev olen väsinud, a siis võtan rahulikumalt ja ei tunne end ka pahasti, kui pika päeva lõpuks siiski kõndima ei jõua. Ma ei taha, et kehast saaks mu kinnisidee. Ma soovin, et see oleks tavaline osa minu elust, mida soovin paremaks muuta.

Mis edasi? Pusin edasi! Iga päevaga paremaks, tugevamaks ja ilusamaks! 🙂