Töötu olla on ikka väga masendav. Mõni mõtleb, et mis seal viga diivanit lohku istuda ja lihtsalt olla, lillegi liigutama ei pea, mõni ei salli üldse töötuid lontruseid.  Vahepeal tekkis mul korralik madalseis. See tähendab siis seda, et ma ei viitsinud mitte midagi teha. Isegi mitte süüa. Ja juua. Noh, ega ma päris nälgas nüüd …

Ma sain tagasi võimaluse kasutada sülearvutit. Või tähendab internetti läpakas. Esimese asjana viskaksin ma letti hiina postituse, sest sületäis riideid sain ma juba oktoobri lõpus-novembri alguses ja võite isegi arvata, kuidas romwe mu virtuaalset postkasti ust kraabib.  See pluus (link!) on muidu hästi ilus, just oma värvide poolest, aga käsi üles tõsta ei saa, siis …