***

Mis mind närvi ajab?

Ei aja mind närvi heiterid ja nende sisutühjad kommentaarid. Ei aja mind isegi närvi need, kes arvavad, et mul on ikka jube sitt vedamine, kuna kolmas laps ka poeg tuleb. Ja ei aja mind närvi ka need inimesed, kes raseduse lõpus on ikka küsinud, et: “Noh, tuleb juba ära?” “Millal sünnitama lähed?” “Miks sa juba ei sünnita?” “Kavatsed igavesti rase olla?”

Mind ajavad hoopis närvi inimesed, kes mulle, rasedale naisele, silma sisse lauslollust räägivad.

Ma ei ütle inimestele tavaliselt halvasti või noh, kui näiteks inimene ajab mulle totaalset jama, siis ma kuulan teda ja lihtsalt muigan. Võib-olla esitan ka paar küsimust, aga üldjuhul ma ei hakka küsima temalt: “Kas sa oled mingi idioot või?” Minu arust on see ebaviisakas. Aga tihtipeale ma seda küll mõtlen. Vaikselt. Omaette.

Otsekohene olen ma ainult lähedastega. Ja vahepeal kukub see otsekohesus ka ebaviisakalt välja, sest mulle ei meeldi keerutada. Aga kellelegi meelega ma midagi halba öelda ei taha kunagi. Ja enamasti saavad need lähedased aru, et mu eesmärk pole solvata või halvasti öelda vaid ma avaldangi arvamust.

Mina olen see rase, kes ei suitseta ja ei tarbi alkoholi, sest olen arvamusel, et ma saan viimaseta olla küll see aeg, mil ma olen lapseootel ja hiljem, kui last ka imetan. Ei suitseta ma niikuinii juba peaaegu 6 aastat, seega see pole minu jaoks miski piin. Ega ka alkoholist loobumine ei ole.

Terve elu on ees.. suur asi see aastake või kaks ilma olla, eksole.

Mul on tuttav ja ilmselt loeb ta ka seda postitust, kuid ma loodan, et ta minu sõnavõtu pärast ei solvu, sest mul on tsipake teine maailmavaade, kes tarbis alkoholi ja suitsetas raseduse ajal ning pidas seda üsna normaalseks. Tema mees ka. Nad väitsid mulle, et arst oli öelnud, et ei tohi päeva pealt maha jätta, kuna see teeb kõhuelanikule liiga. Just selle väite pärast pidasin nõu enda ämmakaga ja ta lükkas selle väite ümber. Lauslollus!

Ok, see ajas mul harja korralikult punaseks, et inimesed üldse nii idiootset mõttemaailma omavad. Mis teha, inimesed ongi erinevad, eksole. Naine ei saa suitsu ja alkoholita olla see aeg, mil laps tema sees kasvab ja areneb… Ja egas nüüd asjad muutunud ei ole.

Hiljaaegu tuli jälle alkohol ja rasedus teemaks. Mis te arvate, millega sellel korral need tuttavad lagedale tulid? Et õlu on lapsele kasulik. Et rase naine peakski õlut jooma, sest see on lapsele kasulik! 

Ma hakkasin neid küsimustega pommitama. Mida kasulikku see õlle kõhuelanikule annab? Kust te seda võtate?

Esimesest hiilisid nad osavalt kõrvale, aga tõid siiski paar näidet. Nimelt ühe tuttava ema oli tema õde oodates joonud õllet ja tänu sellele õpib too õde nüüd ainult viitele. Samas, kui tuttava ema teda ennast ootas, ei joonud ta õllet ja tagajärg on käes- koolis läks kõik sitasti.

Teate, ma mõtlesin seal samas, et mu vastas istuvad kaks lollakat. Kellel on kaks last.

Ja teisele küsimusele vastasid nad ka muidugi! Kust nad sellist asja kuulsid? Nendelt tuttavatelt, kes on ise rasedad olnud! Tule taevas appi! Ma ei öelnud neile mitte midagi vaid muigasin, kuigi tegelikult oleks vist pidanud korraliku tutaka andma. Vähemalt meestuttavale, et ta sellise lollusega nõustub. Nad tõsimeeli proovisid mulle selgeks teha, et mu lapsest sünnib geenius, kui ma õllet hakkan kulistama.

Ma ei hakka isegi oma ämmakat tüütama sellega, sest ilmselgelt saadab ta mind vaimuhaiglasse. 😀

See kõik ajab mind ilgelt närvi. See, et lapsevanemad on nii vastutustundetud. Kas tõesti ei suudeta lapse pärast olla mõnda aega ilma suitsu ja alkoholita? Kui isegi oma laps ei motiveeri sind selliseid pahesid maha jätma, mis seda üldse siis teeb?

Ja noh, mis mind veel rohkem vihaseks ajas, oli see, et nad pakkusid mulle ka õllet ja siidrit. Halloo! Kas ma pean palja punniga ringi käima, et inimestel meelest ei läheks, et ma olen rase?!

Kui ma tavaliselt mõtlen, et no, las igaüks elab nii nagu tahab, siis selle võtaks küll oma südameasjaks, et naised ei suitsetaks ja jooks raseduse ajal. Sa võtad lapse peale sündi oma kätte ja mõtled, et noh kõik on ju korras, aga probleemid, mille oled sina oma rumalusest tekitanud, võivad ilmneda alles hiljem. See, et lapsel on sündides kõik küljes, mis olema peab, ei tähenda, et ta täiesti terve on ja selleks ka jääb. Mõelge natuke rohkem ja ärge olge nii isekad!

4 thoughts on “Mis mind närvi ajab?

  1. Nõustun sinuga.. Keegi meist ei tea missuguseid pöördumatuid kahjustusi see tekitada võib..

  2. 100% nõustun sinuga! Suitsetamine ja alkoholi joomine ei ole okei raseduseg.
    Mina nt sain oma rasedusest teada just tänu sellele,et jätsin suitsetamise päevapealt maha. Lihtsalt ärkasin ja enam ei tahtnud. Tundus imelik,kuna ma olin 6 aastat suitsetanud selle ajani. Igaks juhuks tegin testi ja sealt tuli ka põhjus välja 🙂

  3. Ka täiesti nõus! Mina jätsin samamoodi suitsetamise päeva pealt maha.. Õnneks sain rasedusest ÜLIVARA TEADA (3+6). Isegi enne, kui päevad ära jäid 🙂

    Mu meelest on raseduse ajal suitsetamine umbes sama hea, et puhuda oma vastsündinud beebile suitsu näkku.. Õudne! Selle “järsku ei tohi maha jätta” võiks inimesed küll nagu ära unustada. See on ainult vabandus iseendale ja ükski normaalne ämmaemand seda heaks ei kiida. Piinlik on lausa mõelda, et keegi võiks arvata, et sellel tõepõhi all on.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga