Ma olen täna jälle blogimislainel. Tunnen, et hakkan üha enam rolli sisse sulama. Mingi aeg oli mu elus periood, kus ma tulin siia, avasin lehe ja mu pea oli korraga täiesti tühi. Nüüd on mul mustmiljon mõtet, millest ma tahaksin kirjutada. Mida rohkem mõtteid, seda enam hakkan ma ka mõtlema sellele, millest on okei kirjutada …

Ma arvan, et kunagi võib temast saada parim selfiekunn terve maamuna peal. Siin ma ütleks kohe ära, et kui ma kellelegi enda facebooki sõbralistist kahtlaseid pilte saadan, siis see kohe kindlasti ei ole mina vaid mu kahe aastane selfar! Vahel juhtub, et ta saab #maausalteiteakuidas kätte kuskilt mu telefoni ja hakkab aga selfietama, parimal juhul. …

Ma tunnen end hetkel laisa ussina. Ainult pikutaks ja väänleks ning sooviks, et ei pea ilmas sooja teki alt välja tulema ja midagi tegema. Kahjuks elu mulle ei halasta või oleks õigem öelda, et lapsed mulle ei halasta?! Jah, just. Nad valasid just liiter piima köögi põrandale. Ma ei tea, kas see oli kogemata või …

Ma olen varem kirjutanud siin blogis ärevushäiretest. Ma ei tea, kas see postitus on alles või ei, igatahes, tahan ma kirjutada nendest veel. Täna, läbi minu silmade ja keha, sest ma olen nendega elanud rohkem kui kolm aastat. Hetkel tean ma vähemalt ühte inimest, kes tahaks mulle pasunasse virutada, sest ma julgen üldse nendest kirjutada- …