***

Millal haiglasse tormata?

25. aug. 2017

Ma kõlan pea iga postitusega nagu esmasünnitaja, ma tean. Asi on lihtsalt selles, et mul on kehva mälu. Mitte, et ma nii tähtsaid asju unustaks, nagu teised rasedused ja sünnitused, kuid sellised detailsemad asjad ei pruugi selgelt meeles olla.

Näiteks esimene huvitav asi on see, et ilma ühegi kõrvalise abita tundsin sünnitusvalusid esimese lapsega, millest on juba peaaegu 6 aastat möödas. On ju hirmus pikk aeg, et mäletada detailselt kõike sünnitamisest? Teise lapsega oli esilekutsumine, seega läksin ma kokkulepitud kuupäeval haiglasse ja sealt edasi tegutsesid arstid, et sünnitus peale hakkaks.

Kuidas Hendrikuga kogu värk pihta hakkas? Tõusin umbes 12.30 üles ning tundsin esimesi valusid. Ma teadsin, et on sünnitama minek. Ootasin veidi, et näha, kas valud on regulaarsed. Olid. Ja üsna kohe kutsusin ka kiirabi, kuigi valud olid täiesti talutavad ja midagi tapvat ei olnud.

Täna hommikul hakkasin valutama. Ebaregulaarsed valud. Kuigi valud olid täitsa üleelatavad, tõusin juba varakult, sest ebamugav oli.. Ei saanud edasi magada. Ja siis jäingi omaette mõtisklema, et millal minna haiglasse? Ei taha ju liiga vara ka sinna minna, et lihtsalt oodata. Esimese lapsega nii oli. Ootasin haiglas ja valutasin. See oli nii tüütu, sest aeg venis nagu tatt, kuigi oleks võinud kodus, hubases voodis seda kõike kannatada.

Nüüd… nüüd tahaks teha teisiti. Et ei oleks seda asjatut ootamist, samas ei taha liiga hilja ka haiglasse jõuda, et miski võiks viltu minna või liiga kiire hakata beebil selle tulemisega.

Olen kuulnud, et mõni läheb haiglasse siis, kui valud juba väljakannatamatud on. Teised räägivad, et kui veed on ära tulnud, oleks aeg haigla poole astuda. Ja kolmandad ei jõuagi haiglasse… 😀

Millal teie olete hakanud haigla poole suunda võtma? Kas keegi on ka kodus sünnitanud, sest beebil hakkas tulekuga kiire?

Only registered users can comment.

  1. Haiglasse läksin siis kui kodus olid veed tulnud ja suurem valu jalust niitis ja ma pea et roomates autosse läksin. Ja haiglasse jôudes oli laps praktiliselt kohe kohe käes ka. Haiglasse oli 60km

  2. Kui haigla oleks samas linnas siis nii hullult ei tormaks aga kuna kaugel siis läheks kohe kui imelikult tundma peaks või veed ära tulnud.

  3. Esimene poiss läks kaks päeva üle. Noh pidi sündima 17.ndal ja kui käes ei ole pidin 19 arstile minema. Noh võtsin kätte läksin 19 hommikul kuuesele bussile. Siis poolel maal hakkasid valud. (Pärnu ca 60km,ning see hommikune buss see sõitis üle poole ajaat kruusateedel,ühesõnaga igast väiksest külast läbi). Jõidsin torini seal juba suured valud. Noh eks ma seal bussis omaette jonnisin ja ähkisin kuni pärnuni välja. Ja niikui bussilt maha astusin,kõmm veed tulid ära keset bussijaama. (Hommikul veel mõtlesin et kas panen heledad v tumedad teksad,valisin tumedad).
    Kutsusin siis kiirabi ja haigla minek. Valuyasin ka seal pool ajast ja 15’03 oli poiss käes.
    Teisega oli nirum. Aega ju veel oli sünnituseni 6 nädalat. Ärkasin hommikul kõhu valu peale ülesse,käis plõks ja veed voodis,no ega ma siis ka veel aru ei saanid,aga õnneks sõbranna tõi maapeale. Sõitsin haiglasse kaks pressi ja käes 😉

  4. Ma läksin siis kui tundsin, et veel natuke oodates ei suudaks ma enam autos paigal istuda valude ajal 😀

  5. Mul esimesega hakkasid pool 3 öösel valud. Kannatasin kodus kuni poole 9ni hommikul ja siis mees ütles et teda ei huvita, lähme haiglasse(haiglas olime umbes kell 9)😀. Ma oleks võinud ise vabalt veel kodus paar tundi olla😀. Aga kui haiglasse jõudsime, siis tänasin meest et ta haiglasse kamandas. Avatavust oli juba 7cm. Veekott avati äkki kell pool 11 ja 11.01 sündis poja😀. Kokku siis 8.5H ja kõhul ta oligi😀. Nüüd novembris tuleb see tee taas ette võtta ja mõtlen juba hirmuga, kui õudne sünnitus seekord on🙈. Sulle aga soovin jõudu ja jaksu, et kõik läheks muretult😎.

  6. Mul hakkasid veed tilkuma kell 5 hommikul ja kodus ootasin 11ni. Umbes siis hakkas juba ebamugavaks minema ja sättisin haigla poole. Kell 12 sain sünnitustuppa ja kell 14 sündis :). 2 tunniga tuli ca 7cm avatust, olin esmasünnitaja. Ämmakas kutsus turboks mind :). Minu puhul andis palju meelekindlust läbitud perekooli loengud. Ilma nendeta oleks ma nagu peata kana olnud :D.

  7. Mina ootasin, et tuhude vahed umbes 5 minutit oleks, siis sõitsime 40 minutit haiglasse. Veed avas üldse ämmakas täiesti lõpus, neid ei tasu ootama jääda, kui valud juba on :).

  8. Minul hakkasid valud 18 aeg kodus, mitte kõhuvalud, ega ka kokkutõmbed vaid alaselja valud.. 😃

    Helistasin veel ämmaemanda liinile, et kas võib seljavaludega hakata sünnitus, mis siis, et teine.

    Valutasin veel ja veel.. mõtlesin iga tund, et ah ootan veel tunnike. Lõpuks hakkasin mõõtma ajavahesi, siis jälle mõtlesin, et ah tunnike veel, siis äratan mehe. 00.00 aeg äratasin mehe, et ma vist hakkan sünnitama. Läksime haigla, tõesti sünnitegevus toimus, 5 cm avatust. Jaäeti sisse, kuid mida polnud haiglas, olid valud. Vaikus….

    Ja kuni hommikuni, kui lubasin ämmakal veed avada, sest noh kaua ma seal ikka passin.

    🙂

    1. Ka minul hakkasid mõlemad sünnitused alaselja valuga. Teise sünnitusega läksin peale 2-3 tundi kodus seljavalutamist juba haiglasse kuna eelnevas kontrollis sai selgeks et on lameveekott ja laps ise seda katki ei saagi. Kell 24 oli haiglas, kella 3ni oodati et ehk läheb tegevus tugevamaks aga ei. Kell 3.15 avati veed ja kell 4 öösel oli laps käes 🙂

  9. Haiglasse läksin suht varakult, sest olin esmasünnitaja ja peaaegu kõik käisid peale, et läheksin. Lõpuks andsin alla ja läksingi ning istusin terve öö seal valutades.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga